Graanul Investil on Baltimaades 11 pelletitehast, mis müüvad 99 protsenti toodangust välismaale. Nende peamisteks eksporditurgudeks on Suurbritannia, Taania, Itaalia, Prantsusmaa ja ka ülejäänud Lääne-Euroopa. Teisalt tegeleb kontsern ka metsamajandamise ja energiatootmisega.

Ehkki pelletitootmiseks kasutatav puit on kallinenud vähem kui väärtuslikum paberipuit, tõdeb Raul Kirjanen, et see on ka nende tegevust ja tulemusi mõjutanud, kuivõrd puit on nende olulisim sisend tootmiskuludes.

"Paberipuud me eriti osta ei saa, see on toormekorvist väljas täna, tänu sellele on ka tootmismahud väiksemad kui olla võiks," kommenteeris Kirjanen ERR-ile. "Graanulitootmine samamoodi, nii 20 protsenti toorainet on meil puudu tänu sellele, et toorainet pole mõtet sellise hinnaga kokku osta. Pigem toodame vähem ja proovime sedasi majandada."

Kirjanen ütleb, et hinnatõus tuleb valdavalt Skandinaaviast, mistõttu mõjutab see kogu Läänemere regiooni, kus toormehinnatõus on suurem kui mujal, kus see jääb kuni viie protsendi piirimaile. Seetõttu pitsitab hinnatõus ka eeskätt Baltikumi ja Skandinaavia tootjaid.

"Arvan, et täna ikkagi olukorras, kus Baltikumi paberipuu on Rootsis kallim kui kohalik saepalk, päris pikaajaline lahendus ikka ei ole. Erinevad konkurentsiametid võiks uurida seda, et Skandinaavia paberipuu hind on suhteliselt paigas, aga meil hüppab üles-alla suhteliselt suures mahus. Paberipuu hindadel on suur turumanipulatsioon Baltikumis," ei pea Kirjanen olukorda normaalseks.

"See, mida Skandinaavia tselluloositehased üritavad teha, on hoida oma kodust tselluloosihinda stabiilsena, mitte lubada seal hinantõusu ja proovida sisse osta nii palju tooret kui võimalik, kui koduturul pole võimalik nii palju metsa lõigata. Soomest ja Rootsist saadi seetõttu puitu vähem kätte, kui vaja, auku täidetakse siin. Kui lõikamismahud Skandinaavias normaliseeruvad, siis hinnasurve kaob ära. Küsimus on selles, kaua see aega võtab ja mis tasemele alla tuleb," selgitas Kirjanen

Ta tõdes, et väga paljud tootjad sellist hinnatõusu alla ei neela ning ühel hetkel hakkavad esimesed turult lahkuma: "Ma ei usu, et kõik need tootjad, kes maailmaturule toodavad, suudavad sisendite hinnatõusu tootesse edasi müüa. Kõik marginaalid on tugeva surve all."

"Roheterrorism" paneb omanikke metsa müüma

Hinnasurve võib panna nii tööstusi sulgema kui metsaomanikke edasi konsolideeruma.

"Tselluloositööstused on juba suhteliselt konsolideerunud nii või naa. Tööstustes on nii, et kui sul on tootmismahtu rohkem kui toorainet, tuleb midagi kinni panna. Aga metsaomanduses käib suur konsolideerumine juba tükk aega, mis toimub aktiivse roheterrorismi tulemusel - palju omanikke lahkub ummisjalu sellest varaklassist praegu, põhjuseks poliitiline palagan, mis metsanduse ümber toimub," põhjendab Kirjanen, viitega Est-For Investi tselluloositehase rajamise ümber toimuvale.

Graanul Investi juht loodab, et olukord turul normaliseerub, kuid ka ajafaktor on oluline, sest lõputult ei saa keegi miinust alla neelata.

"Täna on Graanul Investi majandustulemused korras, paberipuit on lihtsalt üks tooraineliik, mida me täna ei saa kasutada, aga üldiselt läheb ettevõttel hästi, sest meil on suur metsandusosa ka, mis toorainehindade tõusust kindlasti võidab, nii et summa summarum võidame," põhjendas ta.

Graanul Invest on hinnatõusu tõttu vähendanud ka oma pelletite tootmismahte, et paremad ajad ära oodata. Mullune kulumieelne kasum (EBIDTA) on sellega üle kümne protsendi vähenenud, puhaskasum veelgi enam, ent seda eeskätt Belgia suurinvesteerimisprojekti mahamatmise tõttu, möönis Kirjanen.

Graanul Investi 2016. aasta käive oli 185 miljonit eurot, puhaskasum 25,8 miljonit eurot. 2017. aasta majandustulemused ei ole veel avalikud.