FBI endine juht Comey annab senati luurekomisjonis ütlusi neljapäeval.

Komitee vabariiklasest eesistuja Richard Burr ja demokraadist aseeesistuja Mark Warner on mõlemad öelnud, et komitee liikmed soovivad Comeylt ülevaadet enda rollist USA luureametite hinnangus, mille alusel öeldi, et Venemaa sekkus möödunud aastal toimunud USA presidendivalimistesse.

Lisaks loodavad liikmed, et Comey vastab küsimustele, mis kerkisid üles pärast seda, kui president Trump ta mais ootamatult vallandas.

Valge Maja teatas esmaspäeval, et Trump ei tee takistusi FBI eksjuhi Comey tunnistuste kuulamisele kongressi ees.

"President ei tee kuulamisele takistusi, et aidata kaasa asja kiirele ja põhjalikule uurimisele," kirjutati teadaandes.

FBI uurib, kas Trumpi valimiskampaania ja Venemaa vahel leidis valimispäeva eel aset kokkumäng valimistulemuse kallutamiseks Trumpi kasuks.

Meedia andmetel üritas Trump Comeyt korduvalt veenda, et viimane sunniks FBI juurdluse taanduma. Oodatakse, et komitees küsitakse büroo eksjuhilt nende väidete paikapidavuse kohta.

Demokraatide kandidaat mullustel USA presidendivalimistel Hillary Clinton läks eelmisel nädalal sammukese kaugemale oma valimiskaotuse põhjendamises Venemaa sekkumisega. Clinton esines California tehnoloogiakonverentsil pikema kõnega desinformatsioonikampaaniast tema vastu, mis tema väitel oli juhitud Moskvast ja mõjutas valimiste tulemusi.

Vene president Vladimir Putin esines reedel üleskutsega lõpetada Moskva süüdistamine USA valimistesse sekkumises, sest kõik seesugused süüdistused on alusetud.

"See kasutu ja kahjulik jutt," ütles Putin Peterburi majandusfoorumil, "see on ohtlik, see kahjustab rahvusvahelisi suhteid ning maailma majandust ja julgeolekut ja võitlust terrorismiga".

"See on Ühendriikide siseriikliku poliitilise nääkluse rahvusvahelisele areenile toomine," lisas ta.

Allikad: Trump kavatseb Comey kuulamist kommenteerida reaalajas Twitteris

Comey annab kõigepealt tunnistusi avalikul kuulamisel, seejärel aga suletud istungil.

Tegemist on kauaoodatud ja võib-olla ka murrangulise hetkega pikka aega USA poliitilist elu räsinud Venemaa-skandaalis.

Trumpi on süüdistused kokkumängus Venemaaga saatnud kogu tema senise ametiaja ning pea iga nädal, kui mitte iga päev, ilmub USA ajakirjanduses mõni luureallikatele või leketele toetuv uudis. Samas pole seni ükski kriitik suutnud esitada mingeid tõsisemat kaalu omavaid tõendeid.

Seetõttu peetaksegi Comey järjekordset tunnistama kutsumist oluliseks hetkeks, sest väidetavalt vallandas Trump Comey just nimelt Venemaa-juurdlusega seoses ja nüüd on ametist priiks saanud mehel võimalus - ning paljude arvates ka kohustus - sellel teemal avalikkuse ees suu puhtaks rääkida. Kõige olulisemaks küsimuseks on kuulamisel see, kas Trump takistas Comeyt vallandades juurdlust ja õigusemõistmist. Teoorias võiks selline tegevus tuua kaasa ametist tagandamise.

Juriidilises mõttes aga ei pruugi Comey tunnistustel siiski väga suurt kaalu olla, kõik võib jäädagi nn sõna sõna vastu olukorraks. Trumpi edasine saatus aga sõltub edaspidigi eelkõige sellest, kui kaua on Kongressis enamust omavad vabariiklased valmis toetama presidenti, kes on sageli ka oma erakonna jaoks väga ebamugav liitlane.

Hetkel ei paista, et kongressi vabariiklased oleksid valmis Trumpi hülgama. Põhjus on väga lihtne - vastuolulised sammud pole veel vähendanud Trumpi toetust tema poolt hääletanud ameeriklaste seas. Pigem on lõhe USA poliitilisel maastikul muutunud üha suuremaks ning Trumpile vastu astuv vabariiklasest rahvaesindaja võib üsna lihtsalt kaotada lähenevatel vahevalimistel oma valijate toetuse.

Kuigi president Trumpil oleks seaduslik õigus Comey avalikku kuulamist tõkestada, pole ta praeguse seisuga seda sammu veel astunud. USA meedia väitel on tal hoopis jõulisem plaan – kommenteerida kuulamist reaalajas Twitteris. 

I'm told by two WH sources that Pres. Trump does not plan to put down Twitter on Thursday. May live tweet if he feels the need to respond.

— Robert Costa (@costareports) June 6, 2017

Otseülekannet Comey tunnistuste andmisest saab vaadata ka ERR-i uudisteportaalis.

Senati luurekomitee küsitleb enne Comey tunnistust luureametnikke

USA senati luurekomitee küsitleb kolmapäeval enne Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) eksjuhi James Comey kauaoodatud tunnistust kõrgeid luureametnikke seoses Venemaa väidetava sekkumisega valimistesse ja koostööga Donald Trumpi meeskonnaga.

Eeldatavasti vaidlustab Comey Trumpi väite, et ta olevat talle korduvalt öelnud, et tema ei ole uurimise all, vahendas CNN Comey' mõtteviisiga tuttava allika sõnu.

Tunnistuselt oodatakse muidki paljastusi ja Comey väidet, et Trump püüdis veenda teda endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynn ja tema Vene-sidemete juurdlust peatama.

Kolmapäeval on tulipunktis kolm luurejuhti - riikliku luureameti juht (DNI) Dan Coats, riikliku julgeolekuagentuuri direktor Mike Rogers ja FBI direktori kohusetäitja Andrew McCabe.

Kindlasti tunnevad komitee liikmed huvi Coatsi puudutavate väidete kohta, mis ilmusid teisipäeva õhtul ajalehes Washington Post.

Leht kirjutas USA ametnikele viidates, et Coatsi jutu järgi olevat Trump küsinud talt, kas ta ei saaks Comeyt mõjutada, et FBI ei uuriks Flynni juhtumit nii põhjalikult.

Coats olevat arutanud seda märtsikuist vestlust teiste ametnikega ja otsustanud, et Comey juures Flynni eest kostmine, mida Trump talt ootas, ei oleks õige.

Venemaad puudutavast juurdlusest olevat Trumpiga rääkinud ka Rogers, mistõttu ootab luurekomitee mõlemalt põhjalikku aruannet, mille puhul salastatusest loobutakse.

"Salastatust ei tohi kasutada ettekäändena, et asjad avalikustamata jätta, sest avalikkus peab neid kuulma," ütles demokraadist senaator Chuck Schumer.

Clapper: Watergate kahvatub Trumpi skandaalide kõrval

Kurikuulus Watergate'i afäär kahvatub skandaalide kõrval, mis on tekkinud USA presidendil Donald Trumpil väidetavate Venemaa-sidemete tõttu, ütles kolmapäeval Coatsi eelkäija luuredirektori ametikohal James Clapper.

Clapper on töötanud kõigi USA presidentide alluvuses John F. Kennedyst Barack Obamani ja enda sõnul on tema professionaalne instinkt käskinud alati olla presidendile lojaalne, sõltumata sellest, missugusesse parteisse ta kuulub.

Trump on aga erand.

"Nüüd, eraisikuna, teeb mulle tõsist muret rünnak, mis tuleb meie institutsioonidele nii välisallikast - Venemaalt - kui siseallikast - presidendilt endalt," ütles Clapper Austraalias ajakirjanike küsimustele vastates.

Ajakirjanikud tundsid huvi, mille poolest erinevad president Richard Nixonile saatuslikuks saanud Watergate ja Trumpi probleemid: "Watergate kahvatub minu meelest selle kõrval, millega me praegu silmitsi seisame."