Video: USA luurejuhid andsid senati luurekomitee ees põiklevaid vastuseid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1496846580000 | amCalendar}}
Vasakult: McCabe, Rosenstein, Coats ja Rogers.
Vasakult: McCabe, Rosenstein, Coats ja Rogers. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kolmapäeval andsid USA senati luurekomitee ees nn Venemaa-juurdlust puudutavaid tunnistusi luuredirektor (DNI) Dan Coats, riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) direktor Mike Rogers, Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktori kohustäitja Andrew McCabe ja asejustiitsminister Rod Rosenstein. Senaatorid nentisid kuulamise lõpus, et meedias levivate väidete kinnitamiseks või ümber lükkamiseks nad kõrgetelt ametlikelt piisavaid vatuseid ei saanud.

Neljapäeval aga on ootamas ees kauaoodatud hetk, kui sama komitee ees annab tunnistusi FBI endine juht James Comey, kes vallandati president Donald Trumpi poolt väidetavalt seetõttu, et ta ei tulnud vastu riigipea soovile, et FBI end Venemaa-teemalise juurdluse puhul vaos hoiaks.

Kolmapäeval ilmus taas hulgaliselt julgeolekuallikatele ja lekete toetuvaid artikleid, mille kohta ka kolmapäevasel kuulamisel ohtralt küsimusi esitati.

Näiteks kirjutas Washington Post, et Trump oli avaldanud märtsis soovi, et Coats ja teised kõrged julgeolekuametnikud veenaksid FBI juhti Venemaa-juurdlust leevendama ning jätma rahule Trumpi endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni.

Leht kirjutas USA ametnikele viidates, et Coatsi jutu järgi olevat Trump küsinud talt, kas ta ei saaks Comeyt mõjutada, et FBI ei uuriks Flynni juhtumit nii põhjalikult.

Coats olevat arutanud seda märtsikuist vestlust teiste ametnikega ja otsustanud, et Comey juures Flynni eest kostmine, mida Trump talt ootas, ei oleks õige.

Venemaad puudutavast juurdlusest olevat Trumpiga rääkinud ka Rogers, mistõttu ootab luurekomitee mõlemalt põhjalikku aruannet, mille puhul salastatusest loobutakse.

CNN teatas, et Comey kavatseb kuulamisel teatada, et Trumpi väide, justkui oleks Comey talle kinnitanud, et ta ei ole uurimise all, ei pea paika.

New York Times kirjutab, et Comey olevat pärast kohtumist Trumpiga öelnud justiitsminister Jeff Sessionsile, et ta ei soovi enam kunagi presidendiga nelja silma all kohtuda.

New York Times ja ABC News teatasid ka seda, et Trumpi ärritab oma vanaliitlase Sessionsi otsus end Venemaa-juurdluse juurest taandada ning nende suhted olevat juba nii pingelised, et Sessions avaldas valmisolekut justiitsministri kohalt tagasi astuda.

Washington Post teatas ka sellest, et Trumpil olevat plaan neljapäevast Comey kuulamist reaalajas Twitteris kommenteerida.

The Hill omakorda kirjutab, et esindajatekoja demokraadid on tegemas juba esimesi samme, et alustada ametlikult katset Trumpi ametist tagandada.

CNN teatas teisipäeval ka seda, et varem koostööst keeldunud erukindral Flynn andis senati luurekomiteele siiski üle umbes 600 dokumenti.

Mingeid meedias levinud kahtlusi kinnitavaid või ümber lükkavaid vastuseid kõrged julgeolekuametnikud paraku ei andnud ja seda hoolimata sellest, et mitu senaatorit tuletas neile meelde, et neil oleks võimalik presidendi kohta esitatud väiteid ka üsna lühikese vastusega ümber lükata või siis kinnitada.

Kuigi nii Coats kui ka Rogers ütlesid, et neid ei ole nende ametiaja jooksul survestatud või nõutud neilt mingi ebaseadusliku või ebamoraalse asja tegemist, ei soovinud nad selgelt vastata senaatorite korduvatele küsimustele, kas president Trump või keegi administratsioonist on neilt küsinud, kuidas mõjutada Venemaa-juurdluse käiku.

Näiteks Coats rõhutas korduvalt, et ta ei pea sobivaks avalikul kuulamisel kommenteerida oma vestlusi presidendiga, küll aga lubasid nii tema kui ka Rogers anda põhjalikumaid vastuseid avalikule kuulamisele järgnenud kinnisel istungil.

Rosenstein ja McCabe kinnitasid samuti, et neid pole survestatud, kuid näiteks McCabe'il oli raskusi vastata küsimusele, miks ta ei soovi kommenteerida, mida FBI eksjuht on talle rääkinud oma vestlusest president Trumpiga. Rosenstein ja McCabe viitasid korduvalt, et nende küsimuste adressaatideks on pigem Comey ise või hoopis Robert Mueller, kellele on antud üle kogu Venemaa teemat puudutava uurimise juhtimine.

Mitu senaatorit avaldas ametnike kidakeelsuse üle pahameelt ning näiteks senaator Angus King küsis tunnistajatelt korduvalt, milline on see juriidiline alus, mille põhjal nad keelduvad üsnagi selgetele küsimustele vastamast. Juriidiliste viidete asemel sai ta luurejuhtidelt hoopis lubaduse sellel teemal kinnisel istungil pikemalt rääkida.

Pikemat ülevaadet avaliku kuulamise olulisematest hetkedest pakuvad näiteks Politico, CNN, Fox News ja Vice News.

Täismahus video: 

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: