Kuigi kuulamisel ei esitanud Comey ühtegi otsest tõendit selle kohta, et president Trump oleks kindlasti seadust rikkunud, oli tegu Valge Maja jaoks ebamugava kuulamisega, mis andis hoogu juurde juba nii suureks paisunud Venemaa-teemalisele skandaalile ja USA poliitilisele lõhestatusele.

Comey andis kõigepealt tunnistusi Eesti aja järgi kell 17 alganud avalikul kuulamisel, seejärel aga suletud istungil. Täismahus üleskirjutust saab lugeda näiteks SIIT.

Täismahus video:

OTSEBLOGI:

NB! Ülejäänud artikkel jätkub pärast otseblogi akent.

NB! Otseblogi näitab vaid 20 viimast postitust, ülejäänute vaatamiseks tuleb vajutada "Load more".

Peamised kuulamisel kõlanud väited

Suures osas kordas Comey juba enda poolt kolmapäeva õhtul tehtud avalduses esitatud informatsiooni, kuid kuulamise võib kokku võtta järgnevalt:

* Comey on veendunud, et ta vallandati Trumpi poolt Venemaa-juurdluse tõttu. Comey viitas sellel puhul ka Trumpi enda poolt teleintervjuus öeldud sõnadele;

* Comey sõnul olid Trumpi administratsiooni väited tema ja FBI kohta lihtlabane valetamine ja laim;

* Comey ei kahtle mingil kujul selles, et Venemaa ründas ja sekkus USA valimistesse kõige kõrgemal tasemel ja intensiivselt. FBI eksjuhi sõnul ei ole siin tegu parteipoliitilise vaidlusega, vaid ohuga kogu USA jaoks;

* Comey sõnul tundis ta vajadust vestlused Trumpiga enda jaoks memodena kirja panna, sest vestlused ja seal presidendi poolt esitatud soovid olid ebatavalised. Comey sõnul leidis ta, et võib tekkida olukord, kus ta peab neid vestlusi väga täpselt mäletama. Comey sõnul kartis ta, et president võib hakata edaspidi nende vestluste sisu kohta valetama;

* Comey tunnistas, et Trump "avaldas lootust", mitte ei andnud käsku erukindral Flynnil "minna lasta". Comey ei soovinud kommenteerida, kas tegu oli õigusemõistmise takistamisega, ning märkis, et seda peab selgitama eriprokurör Muelleri uurimine;

* Comey lekitas oma memos mainitud informatsiooni oma sõbra kaudu meediale. Ta astus selle sammu pärast seda, kui Trump vihjas Twitteri-postituses võimalusele, et tal on mingeid salvestusi vestluste kohta. Comey rõhutas, et ta ei lekitanud midagi salajast, tegu oli tema enda memoga, mida ta võis nüüd juba eraisikuna vabalt jagada;

* Comey oleks igati selle poolt, kui need salvestused olemas oleksid ja Trump need avaldaks. "Ma olen näinud seda säutsu salvestuste kohta. Issake, ma loodan, et need salvestused on olemas!" ütles ta;

* Comey kinnitas, et hetkeni, mil ta vallandati, polnud Trump isiklikult uurimise all ning seda ta ka Trumpile kinnitas. Selle kinnituse andmise vastu oli üks tema lähematest kolleegidest, sest FBI juhtkond ei välistanud võimalust, et mingil hetkel võib ka Trumpist saada juurdluse objekt. See on ka põhjus, miks ta ei soovinud Trumpi nõudmistest hoolimata avalikult kinnitada, et Trumpi ennast otseselt ei uurita - kui asjaolud peaksid muutuma, kaasneks sellega kohustus ka kohe avalikkust teavitada;

* jutuks tuli ka Hillary Clintoni e-kirjade juhtum ning Comey põhjendas, et tema sammud olid suures osas tingitud sellest, et tollasel justiitsministril Loretta Lynchil on juhtumiga seoses huvide konflikt. Näiteks meenutas ta, et Lynch tahtis, et ta ei nimetaks Clintoni e-kirjade juurdluseks (investigation), vaid "asjaks" (matter). Lynchi puudutav osa kuulamisest ei jätnud Obama administratsiooni justiitsministrist üldsegi head muljet ning tõenäoliselt pöördub meedia, eriti vabariiklasi toetavad väljaanded, edaspidi selle teema juurde korduvalt tagasi;

* senaatorid mõlemast erakonnast tegid Comey'le rohkelt komplimente ning kiitsid teda senise töö eest. Seda olukorras, kus Trump ja mõned tema administratsiooni liikmed on Comey'st väga halvasti rääkinud;

* Comey tunnistas, et lekitas memo osaliselt ka eesmärgiga kutsuda esile eraldi sõltumatu uurimine, mida on asunud juhtima endine FBI juht , eriprkurör Robert Mueller. Viimast peab Comey heaks valikuks ning usub, et Mueller suudab tõe Venemaa sekkumise ja USA kodanike võimaliku osaluse selles põhjalikult välja uurida;

* paljudele erukindral Flynni ja vastuluuret puudutavatele küsimustele ei soovinud Comey avalikul kuulamisel vastata ning need teemad jäeti kinnise istungi jaoks. Samuti ei tahtnud ta vastata küsimusele, kas kurikuulsas endise Briti luuraja raportis on väiteid, millele FBI-l on õnnestunud kinnitust saada;

' kuigi ühtegi otsest tõendit millegi kriminaalse kohta Comey kuulamise ajal ei esitanud ja ilmselt tõlgendavad erinevad poliitilised jõud tema tunnistusi ka erinevalt, on sellest hoolimata Valge Maja jaoks tegu väga ebamugava teemaga. Sisuliselt ollakse olukorras, kus üks osapool on paratamatult valetanud - seda on teinud kas vande all tunnistusi andnud pikaaegne kõrge riigiametnik ja FBI eksjuht või siis praegu ametis olev president ja mitmed tema alluvad. Nüüd juba Muelleri poolt teostatav Vene-juurdlus kestab edasi ning ilmselt jätkub ka erinevate süüdistavate artiklite ilmumine USA meedias.

PIKEMALT

Comey tunnistas Trumpi kohtumiste memode lekitamist ajakirjandusele

Comey tunnistas neljapäeval, et lekitas enda märkmed kohtumistest USA presidendi Donald Trumpiga eesmärgil, et Venemaa mõjutustegevust uurivat juurdlust asuks juhtima eriprokurör.

Comey langetas otsuse memod lekitada mõned päevad pärast vallandamist 9. mail. Vallandamine leidis aset ajal, mil pinged ümbritsesid FBI juurdlust Venemaa püüdlustesse mõjutada 2016. aasta USA presidendivalimisi.

Lekitamise tingis Trumpi säuts 12. mail, milles riigipea hoiatas, et Comey "parem lootku, et meie vestlustest pole ühtegi "lindistust" enne, kui ta hakkab meediale lekitama".

"Ärkasin esmaspäeva öösel keset ööd üles, sest mulle polnud algselt koitnudki, et võib olla kinnitavaid asjaolusid, lindistusi," ütles Comey. "Otsustasin, et ma pean selle saama avalikku ruumi."

Comey sõnul palus ta memosid vestlustest Trumpiga vahendada Columbia ülikooli õigusosakonnas oleval sõbral.

"Ma ei teinud seda mitmel põhjusel isiklikult," ütles Comey senati luurekomisjonile.

"Kuid palusin tal (sõbral) seda teha, sest arvasin, et see võib esile kutsuda eriprokuröri ametissemääramise", kes hakkaks uurima Trumpi valimiskampaania võimaliku kokkumängu Venemaaga 2016. aasta presidendivalimistel.

New York Times avaldas Comey memosid kajastanud uudise 16. mail. Järgmisel päeval määrati juurdlust juhtima eriprokurör Robert Mueller.

Comey hakkas tegema memosid vestlustest Trumpiga pärast Valges Majas nelja silma 27. jaanuaril toimunud õhtusööki, mil riigipea meenutas, et soovib lojaalsust.

"Ma olin ausalt mures, et ta võib valetada meie kohtumiste iseloomust. Seega arvasin, et on tõesti oluline seda dokumenteerida," lausus Comey.

Comey hinnangul oli tema vallandamise põhjuseks Venemaa-juurdlus

Comey hinnangul vallandati ta Venemaa sekkumist USA valimistesse uurinud FBI juurdluse tõttu.

Comey andis neljapäeval pea kolm tundi ütlusi senati juurdluskomisjonile. Comey sõnul lõi Trumpi "väga rahutukstegev" ja "väga murettekitav" käitumine nelja silma all toimunud kohtumistel ta "pahviks".

Comey laiendas istungil kolmapäeval istungi eel tehtud kirjalikku avaldust, milles ütles, et president taotles talt Valges Majas toimunud õhtusöögil "lojaalsust" ning tahtis, et ta "laseks minna" FBI juurdlusel, milles uuritakse endise rahvusliku julgeolekunõuniku Michael Flynni sidemeid Venemaaga.

"Minu hinnangul vallandati mind Venemaa-juurdluse tõttu," lausus Comey neljapäeval.

"Mind vallandati, et mingil moel muuta või püüda muuta viisi, kuidas Venemaa-juurdlust läbi viidi. See on väga suur asi," lausus ta.

Comey andis mõista, et küsimusele, kas Trumpi käitumine on võrdväärne õigusemõistmise takistamisega, peab vastama eriprokurör Robert Muelleri juhitud juurdlus. Õigusemõistmise takistamine on kriminaalkorras karistatav ning võib viia presidendi tagandamiseni.

Valge Maja tõrjus väidet valetamisest ning FBI ja Comey laimamisest

Valge Maja mõistis neljapäeval teravalt hukka väite, et president Donald Trump ja tema valitsus valetasid ja laimasid Föderaalset Juurdlusbürood (FBI) ja selle endist juhti James Comeyt.

"Võin kindlalt öelda, et president pole valetaja ja ausalt öeldes on see küsimus solvav," ütles Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders pressikonverentsil.

Valge Maja väitis pärast Comey vallandamist 9. mail, et endine peadirektor oli kaotanud FBI töötajate usalduse. Trump lisas ühes usutluses, et FBI on "keerises" ja pole suutnud sellest välja tulla.

Comey andis neljapäeval ütlusi senati luurekomisjonis ning ütles istungi algul, et valitsus levitas pärast tema vallandamist "lihtlabaseid valesid" ning "laimas" nii teda kui ka FBI-d.

"Võin kindlalt öelda, et president pole valetaja," ütles Sanders briifingul, kus kaameraid polnud.

USA presidendi advokaat lükkas Comey väited tagasi

USA presidendi Donald Trumpi advokaat Marc Kasowitz lükkas neljapäeval tagasi  Comey väited ja ei välistanud tema vastutusele võtmist salastatud andmete lekitamise eest.

Kasowitzi sõnul ei esitanud Trump kunagi Comeyle nõudmisi lojaalsuse osas.

"President ei öelnud mister Comeyle, et ma vajan lojaalsust või ootan lojaalsust," kinnitas Kasowitz.

Kasowitz ütles ühtlasi, et võimatu pole uurimise algatamine Comey suhtes seoses tema ülestunnistusega memode lekitamisest.

"Täna tunnistas mister Comey üles eravestluste memode lekitamise oma sõpradele, millest vähemalt üks oli liigitatud salajaseks. Me jätame sellekohaste võimuesindajate otsustada, kas selles osas peaks algatama uurimise," sõnas advokaat.

TAUST

Tegemist oli kauaoodatud hetkega pikka aega USA poliitilist elu räsinud Venemaa-skandaalis.

Trumpi on süüdistused kokkumängus Venemaaga saatnud kogu tema senise ametiaja ning pea iga nädal, kui mitte iga päev, ilmub USA ajakirjanduses mõni luureallikatele või leketele toetuv uudis. Samas pole seni ükski kriitik suutnud esitada mingeid tõsisemat kaalu omavaid tõendeid.

Seetõttu peetigi Comey järjekordset tunnistama kutsumist oluliseks hetkeks, sest väidetavalt vallandas Trump Comey just nimelt Venemaa-juurdlusega seoses ja nüüd on ametist priiks saanud mehel võimalus - ning paljude arvates ka kohustus - sellel teemal avalikkuse ees suu puhtaks rääkida. Kõige olulisemaks küsimuseks on kuulamisel see, kas Trump takistas Comeyt vallandades juurdlust ja õigusemõistmist. Teoorias võiks selline tegevus tuua kaasa ametist tagandamise.

Juriidilises mõttes aga ei pruugi Comey tunnistustel siiski väga suurt kaalu olla, kõik võib jäädagi nn sõna sõna vastu olukorraks. Trumpi edasine saatus aga sõltub edaspidigi eelkõige sellest, kui kaua on Kongressis enamust omavad vabariiklased valmis toetama presidenti, kes on sageli ka oma erakonna jaoks väga ebamugav liitlane.

Comey avaldus enne tunnistuste andmist

Senati luurekomitee veebilehel avaldati neljapäeva õhtul ka Comey kuulamise eelne avaldus, milles FBI eksjuht mainis mitmeid varem vaid meedias esitatud väiteid.

Olulisemad väited Comey avalduses:

* Comey teatas, et tal on meeles kokku üheksa kahepoolset vestlust Trumpiga - kolm korda rääkisid nad nelja silma all ning kuus korda telefoni teel;

* Comey kinnitas, et ta tegi vestluste kohta enda jaoks memosid. Varem polnud ta seda teinud, kuid Trumpiga toimunud vestlused olid nii ebatavalised, et ta tundis enda sõnul selleks vajadust;

* Trump ütles Comey'ile korduvalt, et ta ootab FBI juhilt "lojaalsust" ning Comey annab mõista, et Trump pidas silmas eelkõige lojaalsust talle isiklikult;

* Comey kinnitas, et ta ütles Trumpile, et viimane pole otseselt ühegi Venemaa-teemalise juurdluse objektiks, kuid samas ei andnud ta lubadusi seda asjaolu avalikkuse ees kinnitada, sest ei soovinud, et peaks asjaolude muutumise korral seda kinnitust muutma hakkama;

* Trump olevat Comey'ile kurtnud korduvalt, et Venemaa-teemaline juurdlus takistab tal oma töö tegemist;

* Trump olevat Comey'ilt küsinud, kas viimasele meeldib tema praegune töö ning võttis teemaks "lojaalsuse". Comey'ile jäi kogu kummalisena tundunud vestlusest mulje, et president tahab, et Comey paluks Trumpilt õigust ametisse jääda ning et nende vahel oleks mingi "patronaaži" meenutav suhe;

* nelja silma all toimunud vestlusel olevat Trump öelnud Comey'ile, et endine rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Flynn on "hea mees" ning et FBI võiks leida viisi, kuidas "sellel asjal minna lasta". Comey nõustus seisukohaga, et Flynn on "hea mees", kuid mingeid lubadusi uurimise asjus ta ei andnud;

* Flynni puudutanud vestlusest rääkis Comey ka FBI juhtkonnale ning asjaolusid arvestades otsustasid nad selle enda teada jätta. Seega ei räägitud sellest ei otseselt Venemaa-teemalist juurdlust läbi viivatele ametnikele ega ka justiitsminister Jeff Sessionsile, kelle puhul nad eeldasid, et viimane end Venemaa-juurdluse menetlemise juurest taandab (nagu ka juhtus);

* küll aga ütles Comey justiitsminister Sessionsile seda, et ta ei soovi enam sattuda olukorda, kus ta jääb president Trumpiga kahekesi. Flynni puudutanud soovist ta ei rääkinud. Sessions polevat sel teemal midagi otseselt vastanud;

* Trump küsis telefoni teel Comey'ilt taas, mida teha, et Venemaa-juurdlust puudutav pilv oma pea kohalt ära saada, sest see takistavat efektiivset töötegemist. Samuti küsis Trump selle kohta, miks oli FBI juht kinnitanud senati ees, et käimas on juurdlus Venemaa ja Trumpi meeskonna võimalike seoste kohta. Comey selgitas, miks ta pidi seda tunnistama ning lisas, et ta oli ka kongressi liikmetele kinnisel istungil öelnud, et uurimise objektiks pole president Trump ise. Trump oli seejärel nõudnud, et see asjaolu peab avalikkuse ette jõudma. Teise sama sisuga kõne puhul selgitas Comey Trumpile, et selleks, et Comey tunnistaks avalikult, et Trump ise ei ole uurimise objekt, peab Valge Maja esitama vastava soovi justiitsministeeriumile, kus siis selline korraldus FBI juhile antakse. Trump lubas seda teha ning see oli viimane kord, kui nad omavahel rääkisid;

* telefonivestluse ajal ütles Trump ka lause, mille kohaselt ei välistanud võimalust, et mõni tema "satelliitidest" võis midagi valesti teha ning oleks hea, kui see välja uuritaks. Samal ajal rõhutas Trump, et tema ise pole midagi valesti teinud ning et oleks hea, kui jõuaks avalikkuse ette see, et ta ise uurimise all ei ole.

Trump vallandas Comey 9. mail ning kui Valge Maja põhjendas seda sammu alguses Hillary Clintoni e-kirjade skandaali uurimisega seotud puudujääkidega, siis kinnitas Trump ise hiljem teleintervjuus, et põhjuseks oli ka Venemaad puudutava uurimise kulg.

USA luurejuhid andsid kolmapäeval senati luurekomitee ees põiklevaid vastuseid

Kolmapäeval andsid USA senati luurekomitee ees nn Venemaa-juurdlust puudutavaid tunnistusi luuredirektor (DNI) Dan Coats, riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) direktor Mike Rogers, Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktori kohustäitja Andrew McCabe ja asejustiitsminister Rod Rosenstein. Senaatorid nentisid kuulamise lõpus, et meedias levivate väidete kinnitamiseks või ümber lükkamiseks nad kõrgetelt ametlikelt piisavaid vatuseid ei saanud.

Kolmapäeval ilmus taas hulgaliselt julgeolekuallikatele ja lekete toetuvaid artikleid, mille kohta ka kolmapäevasel kuulamisel ohtralt küsimusi esitati.

Näiteks kirjutas Washington Post, et Trump oli avaldanud märtsis soovi, et Coats ja teised kõrged julgeolekuametnikud veenaksid FBI juhti Venemaa-juurdlust leevendama ning jätma rahule Trumpi endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni.

Leht kirjutas USA ametnikele viidates, et Coatsi jutu järgi olevat Trump küsinud talt, kas ta ei saaks Comeyt mõjutada, et FBI ei uuriks Flynni juhtumit nii põhjalikult.

Coats olevat arutanud seda märtsikuist vestlust teiste ametnikega ja otsustanud, et Comey juures Flynni eest kostmine, mida Trump talt ootas, ei oleks õige.

Venemaad puudutavast juurdlusest olevat Trumpiga rääkinud ka Rogers, mistõttu ootab luurekomitee mõlemalt põhjalikku aruannet, mille puhul salastatusest loobutakse.

New York Times kirjutab, et Comey olevat pärast kohtumist Trumpiga öelnud justiitsminister Jeff Sessionsile, et ta ei soovi enam kunagi presidendiga nelja silma all kohtuda.

New York Times ja ABC News teatasid ka seda, et Trumpi ärritab oma vanaliitlase Sessionsi otsus end Venemaa-juurdluse juurest taandada ning nende suhted olevat juba nii pingelised, et Sessions avaldas valmisolekut justiitsministri kohalt tagasi astuda.

Washington Post teatas ka sellest, et Trumpil olevat plaan neljapäevast Comey kuulamist reaalajas Twitteris kommenteerida.

The Hill omakorda kirjutab, et esindajatekoja demokraadid on tegemas juba esimesi samme, et alustada ametlikult katset Trumpi ametist tagandada.

CNN teatas teisipäeval ka seda, et varem koostööst keeldunud erukindral Flynn andis senati luurekomiteele siiski üle umbes 600 dokumenti.

Mingeid meedias levinud kahtlusi kinnitavaid või ümber lükkavaid vastuseid kõrged julgeolekuametnikud paraku ei andnud ja seda hoolimata sellest, et mitu senaatorit tuletas neile meelde, et neil oleks võimalik presidendi kohta esitatud väiteid ka üsna lühikese vastusega ümber lükata või siis kinnitada.

Kuigi nii Coats kui ka Rogers ütlesid, et neid ei ole nende ametiaja jooksul survestatud või nõutud neilt mingi ebaseadusliku või ebamoraalse asja tegemist, ei soovinud nad selgelt vastata senaatorite korduvatele küsimustele, kas president Trump või keegi administratsioonist on neilt küsinud, kuidas mõjutada Venemaa-juurdluse käiku.

Näiteks Coats rõhutas korduvalt, et ta ei pea sobivaks avalikul kuulamisel kommenteerida oma vestlusi presidendiga, küll aga lubasid nii tema kui ka Rogers anda põhjalikumaid vastuseid avalikule kuulamisele järgnenud kinnisel istungil.

Rosenstein ja McCabe kinnitasid samuti, et neid pole survestatud, kuid näiteks McCabe'il oli raskusi vastata küsimusele, miks ta ei soovi kommenteerida, mida FBI eksjuht on talle rääkinud oma vestlusest president Trumpiga. Rosenstein ja McCabe viitasid korduvalt, et nende küsimuste adressaatideks on pigem Comey ise või hoopis Robert Mueller, kellele on antud üle kogu Venemaa teemat puudutava uurimise juhtimine.

Mitu senaatorit avaldas ametnike kidakeelsuse üle pahameelt ning näiteks senaator Angus King küsis tunnistajatelt korduvalt, milline on see juriidiline alus, mille põhjal nad keelduvad üsnagi selgetele küsimustele vastamast. Juriidiliste viidete asemel sai ta luurejuhtidelt hoopis lubaduse sellel teemal kinnisel istungil pikemalt rääkida.

Pikemat ülevaadet luurejuhtide avaliku kuulamise olulisematest hetkedest pakuvad näiteks Politico, CNN, Fox News ja Vice News.

Täismahus video luurejuhtide kuulamisest: