Pikamäe: seadusandjal tuleb lahendada vangide valimisõigusega seonduv ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Priit Pikamäe
Priit Pikamäe Autor/allikas: riigikogu

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe märkis neljapäeval riigikogus, et parlamendil tuleb lahendada kinnipeetavate valimisõigusega seonduv.

Põhiseaduse § 58 kohaselt võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtus süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades.

"Teadupärast on seaduse tasandil praegu kinnipeetavate osavõtt hääletamisest lahendatud selliselt, et kinnipeetavate osavõtt nii rahvahääletusest, riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistest kui ka kohaliku omavalitsuse volikogude valimistest on välistatud," ütles Pikamäe.

"Kuigi väikeste nüansiliste erinevustega sõnastuses, näevad kõik eelnimetatud valimisi ja hääletust reguleerivad seadused ette, et hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtus süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Selliste piirangute eesmärgiks võib pidada soovi kõrvaldada ajutiselt riigivõimu teostamisest riigikogu valimiste kaudu isikud, kes on ühiselu aluseks olevaid, sealhulgas karistusseadustikuga kaitsmist väärivaks peetud õigushüvesid jämedal moel kahjustanud. Seega teenib vanglakaristust kandvate isikute kõrvaldamine hääletamisest ennekõike riigivõimu legitiimsuse eesmärki," selgitas Pikamäe.

Pikamäe sõnul pole kahtlust, et selline sihiseade on põhiseaduslikus mõttes õiguspärane, seda enam, et põhiseaduse § 58 lubab otsesõnu kinnipeetavate osavõttu valimistest piirata.

"Teisalt tuleb Eesti õiguskorda kujundades arvestada ka nende rahvusvaheliste normidega, millega me oleme end sidunud. Nimelt on Euroopa inimõiguste kohus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese lisaprotokolli artiklit 3 tõlgendades asunud seisukohale, et automaatset, kõigile vanglakaristust kandvatele kinnipeetavatele kohalduvat hääleõiguse keeldu ei saa pidada proportsionaalseks," tõdes Pikamäe.

Tema kinnitusel on seetõttu ka riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma praktikas korduvalt juhtinud riigikogu tähelepanu asjaolule, et normid, mis absoluutselt välistavad vanglakaristust kandvate isikute osavõtu hääletamisest, võivad olla vastuolus põhiseadusega.

"Pidades silmas, et järgmised riigikogu valimised seisavad ees 2019. aasta kevadel, on praegu õige aeg kõnealuse küsimuse lahendusteede üle arutada," ütles ta.

Erinevalt mitmest teisest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalisriigist, mille põhiseadus otsesõnu keelab kinnipeetavate valimisõiguse, võimaldab Eesti põhiseaduse § 58 sõnastus iseenesest konventsiooni rakenduspraktikat järgida põhiseadust ennast muutmata.

Kiireloomulist käsitlemist vajab vangistusseadus

Pikamäe sõnul vajab vangistusseadus täpsustamist tulenevalt Euroopa inimõiguste kohtu mullu 19. jaanuari otsusest, milles sedastati, et Eesti on rikkunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 nõudeid.

"Täpsemalt puudutab kõnealune lahend kinnipeetavate juurdepääsuõigust osale internetilehekülgedele, täpsemalt riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele," märkis Pikamäe.

Kehtiv vangistusseadus keelab kinnipeetaval interneti kasutamise, välja arvatud ametlikud õigusaktide andmebaasid ja kohtulahendite register, muude internetilehekülgede kasutamist vangistusseadus kinnipeetavale ei luba.

Riigikohtu üldkogu otsusega loeti 2009. aasta 7. detsembrist selline regulatsioon põhiseaduspäraseks, kuid eelmise aasta 19. jaanuari otsuses leidis Euroopa inimõiguste kohus, et keelates kinnipeetavale juurdepääsu riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele, on Eesti riik demokraatlikus ühiskonna ebavajalikul viisil piiranud kinnipeetavate õigust saada teavet.

"Lahendi põhjenduste kohaselt ei kohusta konventsiooni artikkel 10 küll liikmesriike võimaldama kinnipeetavale interneti juurdepääsuõigust, kuid et Eesti õiguse alusel on see õigus kinnipeetavatele juba osa veebilehtede puhul antud, siis ei ole piirang riigikogu ja õiguskantsleri kodulehtede puhul vajalik," ütles Pikamäe.

"Käesoleva ettekande pidamise ajal ehk poolteist aastat pärast Euroopa inimõiguste kohtu taunivat otsust kehtib vangistusseaduse vastav säte endiselt muutmata kujul ja siinkõnelejale teadaolevalt pole vastavat eelnõu ka riigikogu menetluses," nentis Pikamäe.

Tema sõnul tähendab see sisulisest küljest, et vangistusseadus ootab endiselt konventsiooni nõuetega kooskõlla viimist.

"Vältimaks olukorda, kus kohtud peavad hakkama veebilehtede kaupa hindama, kas ligipääsu ühele või teisele leheküljele lubada, tuleks kõnealust küsimust uuesti tervikuna analüüsida. Konkreetse lahendusvariandi valiku puhul ei tohi ära unustada ka julgeolekukaalutlusi ehk mistahes viisil interneti kasutamine vanglas ei tohi luua julgeolekuriske kinnipidamiskohale ega võimaldada uute kuritegude toimepanekut," kinnitas Pikamäe.

 

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: