Madise rõhutas juuni alguses Viru vangla direktorile saadetud pöördumises, et riigiasutuste kirjavahetuse avamine ka julgeolekukaalutlustel on ebaseaduslik.

Juhtum sai alguse, kui Viru vangla ametnik avas eelkontrolli käigus kinnipeetava juuresolekul õiguskantsleri saadetud kirja ümbriku.

"See, et vanglaametnik avaldajale saadetud kirja sisuga ei tutvunud, ei muuda kirja avamist õiguspäraseks," selgitas Madise. Vangistusseadus ja vangla sisekorraeeskiri keelavad n-ö erisubjektidelt, sealhulgas õiguskantslerilt, kohtult ja prokuratuurilt, saabunud kirjade avamise, nõudes nende üleandmist suletud ümbrikus.

Viru vangla põhjendas kirja avamist julgeoleku tagamisega, et vältida keelatud ainete ja esemete sattumist asutusse.

"Julgeolekukaalutlustele tuginedes ei ole lubatav laiendava tõlgenduse abil erinormides sätestatud keelust kõrvale kalduda," rõhutas õiguskantsler. Tema sõnul põhineb erisubjektide kirjade puutumatus usalduspõhimõttel.

"Riigikogu on seega pidanud vajalikuks tagada sellise kirjavahetuse kõrgendatud konfidentsiaalsuse. Ka vangla möönis õiguskantslerile antud vastuses,
et selline piirang lähtub usalduspõhimõttest, sest üldiselt ei ole põhjust arvata, et ametiasutused edastaksid kinnipeetavatele keelatud aineid või esemeid," lausus Madise.

Kantsler lisas, et varem on sarnaste tegude õigusvastasust tunnistanud nii kohtud kui ka vanglad ise.

Ametiasutuse nimel saadetud kirja ehtsuse kontrollimiseks on õiguskantsleri sõnul vanglal seaduslikud ja lihtsad alternatiivid. Kahtluse korral saab asutus ühendust võtta kirja saatjaga.

"Leian, et Viru vangla ei käitunud õigesti, kui avas õiguskantslerilt avaldajale saadetud kirja," kirjutas Madise, paludes asutusel edaspidi seadust järgida.

Õiguskantslerile laekunud teised sarnased kaebused viitavad asjaolule, et ametlike kirjade avamine levib vanglates laiemalt ning tegemist ei ole üksikjuhtumiga. Seetõttu edastati pöördumise koopiad ka Tartu ja Tallinna vanglale ning justiits- ja digiministeeriumile.