Euribor langeb jätkuvalt ning tõusu ei paista ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Pankadevaheline laenuintress Euribor, millest sõltuvad ka kümnete tuhandete eestimaalaste igakuised laenu- ja liisingumaksed, kukub jätkuvalt. Eksperdid usuvad, et langemisruumi enam palju pole, kuid samas ei paista lähiajal ka tõusu.

Kuue kuu Euribori tipptase jääb 2008. aasta algusesse, kui see oli 5,4 protsenti. Majanduskriisi ajal hakkas Euribor kiiresti kukkuma.

Üle-eelmisel aastal langes kuue kuu Euribor miinusesse ning langus jätkub. Tänase seisuga on kuue kuu Euribor -0,266 protsenti. Iga päev, kui Euribor langeb, sünnib ka uus rekord.

Euribori suure kukkumise taga on eeskätt Euroopa Keskpanga (EKP) sammud majanduse elavdamiseks.

Üle-eelmise aasta märtsis käivitas EKP ulatusliku võlakirjade kokkuostmise programmi, mida on nimetatud ka "raha trükkimiseks".

"See aga on viinud üldiselt intressitasemed allapoole, sest pankadel ei ole enam nii palju instrumente, kuhu likviidseid varasid paigutada," selgitas LHV Panga juhatuse liige Meelis Paakspuu ERR-ile.

Peamiseks instrumendiks on täna deposiidid Euroopa Keskpanka, mille eest tuleb aga 0,4 protsenti peale maksta.

Paakspuu ütles, et kuna EKP plaanib ilmselt vähehaaval rahatrükki vähendama hakata, pole tõenäoline, et intressimäärad võiksid veelgi enam drastiliselt langeda.

Samas pole karta ka seda, et intressid kerkima hakkaks.

"Ettevaatavalt jäävad Euribori tasemed eelkõige EKP otsustada ning seni ei ole nad vihjanud intressitasemete tõstmisele lähitulevikus," märkis ta.

Ka Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Tõnn Talpsepp kinnitas. et seni kuni praegune EKP poliitika jätkub ning majanduses ei toimu olulisi muudatusi, jääb eeldatavalt ka Euribor negatiivseks.

Vanemad laenajad võidavad, uued kaotavad

Euriborist sõltuvad Eestis nii kodulaenude kui autoliisingute kuumaksed. Võrreldes ajaga, kui kuue kuu Euribor oli kõrgem kui viis protsenti, on paljude laenajate kuumaksed kahanenud sadade eurode võrra.

Ilmselt oli Euribori sedavõrd järsk kukkumine ootamatu ka pankadele.

Kui aastate eest pakuti klientidele intressi, mis moodustus panga seatud marginaalist ja Euriborist nii, et miinuses Euribor lahutati marginaalist, siis praegu sellist intressi üldiselt enam ei pakuta. Miinuses Euribor võrdub nulliga ning marginaalist midagi maha ei arvestata.

Hästi on läinud nendel laenajatel, kes võtsid kunagi laenu kõrgema Euriboriga, sest selle kõrvale kirjutati üsna soodne marginaal. Vastasel juhul oleks intress kokkuvõttes olnud liiga kõrge.

Uuematele klientidele enam selliseid marginaale ei pakuta, sest Euribor on nulltasemel.

"Peamine küsimus on see, kuidas pangad negatiised intressimäärad oma klientidele üle kannavad," kommenteeris Talpsepp.

"Seni on jaeklientidest hoiustajad hoitud negatiivsetest intressimääradest puutumata, et vältida hoiuste vähenemist. Samas on pangad aga sellevõrra tõstnud välja laenatava raha marginaale ehk sisuliselt peavad uued laenukliendid pankade jaoks teatud kliendigruppide subsideerimise kinni maksma," märkis ta.

"Seega, kuigi EKP stimuleeriv rahapoliitika ühest küljest justkui turgutab majandust, siis teisest küljest võivad negatiivsed intressimäärad omada vastandlikku efekti uute investeeringute ja projektide jaoks."

Algne sisu kadunud

Euribor ehk European Interbank Offered Rate on üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär. See tähendab, et selle intressiga saaks üks pank laenata raha teisele pangale.

Euribori algne sisu on aga praeguseks kaduma läinud.

Paakspuu viitas, et enamik pankadevahelisest rahaturust toimub täna Euroopa Keskpanga kaudu - ühed pangad paigutavad vahendeid Euroopa Keskpanka ja teised laenavad sealt.

"Tulemuseks on olukord, kus Euribor on kokkuleppeline näitaja, mitte turutingimustel tekkiv baasmäär ning seetõttu ei pruugi muutuda koos riskitasemete muutustega," märkis ta.

"Samas ei saa see viga mitte kunagi olla väga suur ja eksisteerida kuigi pikalt," lisas Paakspuu.

Talpsepp ütles, et negatiivsete intresside puhul peab pank hindama, ehk on mõistlikum hoida raha panga asemel hoopis näiteks sularahana.

"Selge on see, et ka nt sularahana hoitavate vahendite puhul on hoiustamiskulud, millega võrdväärses mahus võib vähemalt teoreetiliselt ka pankadevaheline intressimäär olla negatiivne," ütles Talpsepp.

"Iseküsimus on see, kui suur selline alternatiivkulu lõpuks on ning kas reaalselt pangad siiski saavad valida, millisel kujul nad oma vabu lühiajalisi finantsvahendeid hoiavad."

Head alternatiivi pole

Nii Talpsepa kui Paakspuu sõnul ei oleks kerge Euribori välja vahetada.

"Euribor on pikalt olnud väga paljudes rahaturu instrumentides baasmäär, mistõttu ma ei usu, et pangad tahaksid baasmäära asendama hakata," märkis Paakspuu.

"See on väga kallis ning keeruline protsess, millele peaks eelnema uue turustandardile vastava baasmäära tekkimine. Täna sellist alternatiivset baasmäära, mis sobiks Euribori asendama, ei ole."

Talpsepp ütles, et kuna olemuslikult ei ole Euribor tingimata kõige parem võrdlusindeks, siis ei saa välistada, et mingil hetkel püütakse täiustada senist Euribori arvutamise metoodikat või võetakse kasutusele mõni alternatiivne võrldusindeks.

"Samas ei pea ma tõenäoliseks, et pankade kliendid on valmis massiliselt sõlmima lepinguid, kus intress sõltub panga enda poolt väljaarvutatud ujuvast intressimäära indeksis," kinnitas ta.

Mõned pangad ka Eestis on osadele klientidele sellise lahendust pakkunud. "Sellisel juhul on lõpliku intressimäära kujunemine veelgi läbipaistmatum ning kahtlusi tekitav," ütles Talpsepp.

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: