"Me arvame, et see on suur võit euroopa tarbijatele. Me oleme oodanud 10 aastat, et see viimaks jõustuks. Tänasest peaks saama reisida kõikjal EL-is ilma, et peaks kartma šokeerivaid telefoniarveid," ütles Euroopa Tarbijate Organisatsiooni õigusosakonna juht Guillermo Beltra.

Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip ütles, et need kartused, et seoses rändlustasude kaotamisega kodused hinnad tõusevad, ei ole paika pidanud.

Rändlustasude kaotamise vastu aastaid lobitööd teinud mobiilioperaatorite esindaja komisjoni vastu viha ei pea.

"Ma arvan, et see on eelkõige positiivne samm tarbijatele. Aga see on väljakutse telekom-firmadele, mis mõjutab sissetulekuid ja seetõttu ka võimalusi tulevikus investeerida," kommenteeris telekomfirmasid ühendava GSMA avalike suhete juht Olivier Lechien.

Rändlustasude kaotamine on ehk üks vähese arusaadava lõpptulemusega päädinud lahinguid Brüsselis, mille kasu peaks tunnetama küll pea iga reisiv eurooplane.

Teatud puhkudel võivad rändlustasud siiski telefoniarvele ilmuda. Eelkõige Skandinaavias ja Baltimaades, kus mobiilsidehinnad on märksa soodsamad kui Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

"Et operaatorid ei tõstaks koduseid hindu, saavad nad küsida võimudelt aasta jooksul uute reeglite jõustamisel erandit. Tarbijad peaksid teadma, et sellisel juhul maksavad nad rändluse eest lisatasu, aga selle hind on väga väike," ütles Euroopa Tarbijate Organisatsiooni õigusosakonna juht Guillermo Beltra

Rändlustasude kaotamisega tekib paradoksaalne olukord, kus näiteks Telia simkaardiga Brüsselisse helistamine on kordades odavam kui astuda üle piiri ja teha kõne Läti võrgust. Põhjuseks pole mitte Läti odavamad hinnad vaid tõsiasi, et Brüssel keelab rändluse eest lisatasu küsimise, aga koduvõrgust tehtud kaugekõnedele pole hinnapiiri seatud.