Madise: Loksale tehtud erand on argument teistele sundliidetavatele
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on üllatav valitsuse neljapäevane otsus, et haldusreformi järel jätkab iseseisva omavalitsusena Loksa linn, mis pidanuks ühinema Kuusalu vallaga ning see otsus võib olla kohtusse pöördumisel oluline argument teistele sundliidetavatele valdadele.
"Tõepoolest Loksa ja Kuusalu erand on küllaltki üllatav. Seda saab kindlasti vaadata ka Kuusalu seisukohalt, arvestades seda, et Loksal on olnud saneerimishoiatus. Minu teda on linna finantsseis ka praegu pigem kriitiline," ütles Madise ERR-i raadiouudistele.
Madise sõnul võib valitsuse otsus kujuneda oluliseks argumendiks nendele valdadele, kes ikkagi sundliidetakse. "On niinimetatud valdade ühetaolise kohtlemise ja meelevaldsuse keelu küsimus. Kui on tegemist üleriigilise reformiga, mida tehakse seaduse alusel, siis valitsuse otsused ja argumentatsioon peaksid olema ühes joones, ühest loogikast lähtuvad," märkis Madise.
Madise tõdes, et kui peaks minema nii, et üks ja sama argumentatsioon Loksa ja Kuusalu puhul viib selleni, et neid ei liideta ja mõnede teiste omavalitsuste puhul viib selleni, et liidetakse, siis see võib olla kohtu jaoks üks väga tõsine kaalutlusviga, mis võib viia ka kohtuotsuseni, et sundliitmine oli õigusvastane.
Valitsuse neljapäevase otsusega jätkab haldusreformi järel iseseisva omavalitsusena ka Loksa linn, mis pidanuks ühinema Kuusalu vallaga.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et Loksa ja Kuusalu seisavad väga eraldi, ei tehta eriti koostööd teenuste pakkumise suhtes ega inimeste liikumises.
Samas ei täida Loksa näiteks ühtegi haldusreformi seaduses ettenähtud kriteeriumi, elanikke on ettenähtud 5000 asemel 2700.
Valitsuse Loksa kohta tehtud otsus tekitas juba pretsetendi, sest Kiviõli linna ja Sonda vallaga ühendatud Lüganuse vald pöördub kohtusse.
Jõks: valitsus pettis omavalitsusi
Haldusreformi küsimustes Keila linna esindav advokaat Allar Jõks ütles, et eilsete otsusega sundliitmise osas pettis valitsus kõiki Eesti kohalikke omavalitusi.
"Eile 15 juunil lõppes Eesti Vabariigis haldusreform, sest pärast Loksale erandi tegemist ei ole võimalik tõsise näoga rääkida sellest, et haldusreformi mis viiakse ellu nii, nagu selles seaduses on mõeldud, sest kõik omavalitsusüksused, kellel finantsvõimekus on parem, elanikke rohkem, neil on täesti õigustatud ootus, et neile erand tehakse," kommenteeris Jõks.
Kuna 2700 elanikuga Loksa linn otsustati erandkorras jätta Kuusalu vallaga liitmata, ei näe 10 000 elanikuga Keila linn viiest omavalitsusest tekkiva suurvallaga liitumiseks mingit põhjust.
"Keila linna rahvaarv on piisav ja samas kõik uuringud on näidanud, et Keila linna ei ole vaja ja ei pea sundliitma ja mis kõige olulisem ka rahvas on niimoodi üheselt aravanud," ütles Keila linnapea Enno Fels.
Kui Keila siiski sundliidetakse, algab pikk kohtutee. Kohtuasju võib tulla veelgi, sest Loksa otsus annab paljudele omavalitsusele argumendi, et neid on meelevaldselt koheldud, ütles Jõks.
Kui haldusreformi asjad vaidlustatakse otse riigikohtus, on õiguskantser valmis kasvõi selguse saamiseks riigikohtusse pöörduma. Haldusreformi kohtuasjad võivad aga sügisestel valimistel tekitada olukorra, kus pole teada, millises piirkonnas täpselt valimised toimuvad. Tegelikult tuli juba eilseks otsustada, kui suured tulevad valimisringkonnad ja mitu inimest hakkab tööle volikogudes.
Toimetaja: Marek Kuul