Seeder peab probleemiks kogu haldusreformi süsteemitust. "Selliseid ebanormaalseid ühendamisi või ebanormaalseid ühendamata jätmisi või vales suunas omavalitsuste liitmisi on haldureformis hulgaliselt ja vaatamata sellele on see reform sellisel kujul läinud ja ma näen, et seda ei ole võimalik pöörata," ütles ta ERR-ile.

Seeder rääkis, et kui koalitsioon möödunud aasta novembris muutus, oli võimalik veel asju parandada. Ta rääkis, et ta tegi siis ettepaneku vaadata ka haldusreform läbi ja muuta haldusreformi seadust, see aga ei leidnud koalitsiooniläbirääkimistel toetust.

"Tuli leppida sellega, et eelmise valitsuse haldusreform läheb sellisel kujul lõpuni nagu ta läheb," sõnas ta.

Rääkides kriitikat pälvinud Loksa erandist ütles Seeder, et ka temale see ei meeldi.

"Minu jaoks on see ka pretsedent, mis võib luua olukorra, kus ülejäänud sundühendamiste õiguslik alus jääb väga õrnaks," ütles ta.

Seedri hinnangul Loksa näide haldusreformile tervikuna ohtu ei kujuta. Samuti ütles ta, et Keskerakonna tegevus Loksa näitel koalitsioonilepet ei riku. "Koalitsioonilepingus on kirjas, et haldusreformiga minnakse edasi ja koalitsioonileppes ei ole kirjas, millised omavalitsused sundühendatakse ja millised ei sundühendata. See jäi ikkagi valitsuse pädevusse," sõnas ta.

Seeder ütles, et kuigi talle olukord ei meeldi, siis aega ümber otsustamiseks enam ei ole ja olukorraga tuleb leppida. Seeder rääkis, et Loksat puudutavad otsused tehti valitsuses omavahelise kokkuleppe tulemusel ära juba jaanuaris ja veebruaris.

"Paari nädala jooksul hakata lahti võtma uuesti neid teemasid on väga keeruline, sest siis ei piirdu tagasipöördumine ainult Loksa küsimusega, vaid siis tekivad lauale ka ülejäänud sundühendamised, sest vaidlusi on ju olnud palju rohkem," rääkis Seeder.

"Minule kindlasti see Loksa ei meeldi ja minu arvates ei ole see õige otsus. Selles kontekstis, mis üldine haldusreformi loogika on, peaks kindlasti Loksa ja Kuusalu sundühendama üheks omavalitsuseks," ütles Seeder.

Juhul kui terve hulk sundliitmisi kohtus vaidlustatakse, vaatab Seedri hinnangul kohus igat juhtumit eraldi ja üldistust teha ei saa. "Ma arvan, et tuleb erinevaid lahendusi ja sealt tuleb juba edasi ka erinevalt edasi käituda," sõnas ta.

"Nendes omavalitsustes, kus sundühendamist läbi ei viida toimuvad valimised praegustes piirides. Mõnel puhul ilmselt jääb sundühendamine jõusse ja valimised toimuvad uutes piirides. Ja mõnel puhul võib juhtuda nii, et kohus ei jõua selle lühikese aja jooksul otsuseni, rakendatakse ilmselt õiguskaitset, mis tähendab, et esialgselt toimuvad valimised praegustes piirides ja võib juhtuda, et aasta pärast sügisel võivad toimuda erakorralised kohalikud valimised sundühinemise uue omavalitsuse piirides. Ma arvan, et kõik need võimalused on laua peal," rääkis Seeder.