"Kindlasti ei ole see ideaalne variant, kaugeltki mitte. Meie hinnangul oleks pidanud tegelikult liikuma selles suunas, et piiride liitmise asemel ja omavalitsuste suuremaks tegemise asemel oleks pidanud pigem lahendama ära ülesannete jaotamise maakondlikul tasandil," ütles Ossinovski ERR-ile.

"Paraku see haldusreform tervikuna oli üks mitte lõpuni õnnestunud kompromiss veel eelmise valitsuse kolme partneri vahel," lisas ta.

Kõigele vaatamata on Ossinovski sõnul pigem hea, et haldusreform üldse toimub. "Kindlasti on hea, et haldusreform toimub. Kui alternatiiviks oleks olnud see, mida Reformierakond siiani 15 aastat tegi ehk haldusreformi lükati kogu aeg edasi. Nii et oluline on, et ta saab tehtud. Mitte igal pool Eestis paraku lõpuni loogiliselt ja mõistlike tulemustega, aga võtame seda kui vaheastet sellel suunal, et Eestis tuleksid tulevikud maakonna suurused omavalitsused," lausus Ossinovski.

Viimane kriitikat pälvinud näide haldusreformiga seoses puudutab Loksale tehtud erandit.

"Ei ole kellelgi kahtlust, et pikemas vaates Loksa iseseisva omavalitsusena toime ei tule. See on ju täiesti selge. Aga nii nagu Loksa nii ka mitme teise omavalitsuse puhul on olnud küsimus selles, kas seda sundliitmist teha praeguses ajaetapis või teha seda millalgi hiljem. Mitmed erandid, mis on antud on tegelikult selle sama arusaamaga, et pikemas vaates väga suur osa Eesti omavalitsustest, mis täna eraldi jäävad tegelikult iseseisvalt toime ei tule. Pikemas vaates me näeksime, et Eestis oleks maakonna suurused omavalitsused ja samal ajal tagatud ka kohaliku demokraatia teostamise võimalused," kommenteeris Ossinovski.

Valitsuse otsusega jätkab haldusreformi järel iseseisva omavalitsusena ka Loksa linn, mis pidanuks ühinema Kuusalu vallaga. Samas ei täida Loksa näiteks ühtegi haldusreformi seaduses ettenähtud kriteeriumi, elanikke on ettenähtud 5000 asemel 2700.