"Rahva teenrid": majandushuve kiputakse looduse nimel liiga tõtakalt hülgama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Haabersti tee-ehitusele ette jääva remmelga ümbrus laupäeval.
Haabersti tee-ehitusele ette jääva remmelga ümbrus laupäeval. Autor/allikas: Rene Suurkaev/ERR

Eestis kiputakse loodushoiu nimel väga kergekäeliselt majanduslikke eeliseid kõrvale heitma, ehkki meie suuremad linnad on Euroopa suurlinnadega võrreldes niigi väga rohelised, leiti Vikerraadio saates "Rahva teenrid".

Saatekülaline Peeter Helme ütles, et Haabersti remmelga ümber toimuv näib olevat järjekordne seda sorti lugu, kus tegelikud huvid jäävad kuskile varju ning esiplaanil on emotsionaalne seltskond, kes läheb alati avaliku algatusega kaasa, isegi küsimata, mis selle taga suuremat on.

Teine saatekülaline Merilin Pärli märkis, et vahet tuleks teha metsal ja linnal, sest viimane on keskkond, kus on vajalikud mingid arengud.

"Antud juhul on Haabersti ristmiku remondi või ehitustööde põhjuseks see, et tõsta liiklusturvalisust. Ja hakata 24. tunnil äkki end ühe puu külge aheldama on naeruväärne," sõnas ta. "Tahaks küsida, kas see üks remmelgas, mis niipea, kui teema vaibub, kohe unustatakse ära, on väärt seda, et panna terve linnaline areng seisma?"

Saatejuht Taavi Eilat tõi välja, et on kõnealusest puust varem korduvalt mööda sõitnud ja isegi lapsena selle lähistel elanud, kuid pole kunagi märganud kedagi seda remmelgat kallistamas või selle all lõket tegemas.

Saates osalejad olid ühel meelel, et remmelga vastu võitlejad on saanud liiga palju tähelepanu. Helme leidis, et ajakirjanikud peaksid lähemalt uurima, kas protestijate taga võivad olla ka näiteks hoopis mingid kinnisvaraarendajate huvid.

"Mulle tundub, et väga kergekäeliselt kiputakse Eestis loodushoiu nimel igasuguseid majanduslikke eeliseid maha müüma või kõrvale heitma. Samal ajal unustatakse ära, et meie looduslik keskkond on umbes selline, nagu Euroopas oli keskajal. Umbes pool meie maast on ju mets ja soo, seda rohelist meil siin jätkub. Ja kui meil on paar suuremat linnalist keskust, mis on niigi väga rohelised võrreldes ükskõik millise teise suurema Euroopa linnaga, ei tohiks ühe puu mahavõtmine liiklusturvalisuse nimel küll halb olla, pigem vastupidi," lausus Helme.

Eilat lisas, et kui tahame suuri ühendusi, neljarealisi maanteid ja raudteetrasse ning samas eeldatakse, et need teed ei tohiks kulgeda läbi looduse, ei ole see paraku võimalik.

"Võib-olla ka väike kivi linnavalitsuse ja ehitajate kapsaaeda, et selle puu kõrvaldamine oleks vähemalt minu meelest pidanud toimuma palju kiiremini. Praegu on sellest saanud juba nagu sümbol, mida hakatakse raiuma, ja ilmselt see ei too linnavalitsusele positiivseid hääli," tõdes saatejuht.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: