Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu ({{commentsTotal}})

{{1498120800000 | amCalendar}}
Meeleavaldajad Haaberstis.
Meeleavaldajad Haaberstis. Autor/allikas: Rene Suurkaev/ERR

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

"Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga seatud piirangud Väike-Õismäe terviklikkuse säilitamiseks on piisavad – kuigi ala ei ole miljööalaks nimetatud, on tingimused täpsemadki kui paljudel miljööaladel ning hoonestustingimused täidavad sama eesmärki nagu miljööalade kaitse- ja kasutustingimused. Seega kohaliku omavalitsuse tasandil on planeeringulahenduse kaitse juba kehtestatud," seisab muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie allkirjastatud vastuses.

Suure elamuala riikliku kaitse alla võtmisel ei ole muinsuskaitseameti hinnangul asjakohane rääkida ehitismälestiseks või arhitektuurimälestiseks tunnistamisest.

"Juhul, kui riiklikul tasandil kaitset kaaluda, siis sedavõrd suure ala puhul tuleks rääkida uue muinsuskaitseala moodustamisest. Oleme seisukohal, et riikliku kaitse kriteeriumidele hoonestusala ei vasta, sellesisulist ettepanekut ei ole tehtud ka 20. sajandi arhitektuuri inventeerimisel. Muinsuskaitseala moodustamine Väike-Õismäe planeeringulahenduse kaitseks oleks ebaproportsionaalne ja ebavajalik meede. Planeeringulahendus on kaitstav kohalikul tasandil ning seda on juba üldplaneeringuga tehtud, muinsuskaitseamet ei algata Väike-Õismäe muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlust," selgitab amet.

Muinsuskaitseameti hinnangul ei ole Haabersti paju ehk hõberemmelga näol tegemist muinsuskaitselises mõttes loodusliku pühapaigaga.

"Mälestisena kaitstavate looduslike pühapaikade puhul on oluline, et oleks tuvastatav 20. sajandist varasem või 20. sajandi alguses kirjeldatud pühaks pidamise traditsioon, st on olemas folkloorsed allikad."

Muinsuskaitseameti ülesanne on tuvastada mälestise tunnustele vastavad paigad, nende riikliku kaitse vajadus ning kaitse alla võtmise menetluse läbi viimine.

"Looduslike pühapaikade riiklik arengukava, mille rakendusasutus muinsuskaitseamet on, käsitleb looduslike pühapaikadena loodusliku välisilmega paiku ja maastikke, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele vm religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi, etnoloogilisi või muid andmeid."

Ka pühapaikade ekspertnõukogu ei pea puud mälestiseks

Amet kirjutab, et 20. sajandi jooksul on Eesti ühiskond läbi elanud palju muudatusi – vägivaldseid, paratamatuid, vabatahtlikke – mille tulemusena on hävinud võimalus suulise pärimuse edasi kandumiseks.

"Välja on arenenud moodne ühiskond, kus tänu avardunud võimalustele igasuguse teabe kättesaadavusele tekib massiliselt eri mõjutustega arusaamu, sealhulgas religioossed. Uususundid, eriti mitmesugused loodususundid, saavad mõjutusi kindlasti ka ajaloolistest allikatest, kuid neid tõlgendatakse läbi kaasaegse inimese teadmiste ja tunnetuse, samas ajaloolise autentse kohapärimusega ei pruugi neil olla mingit sidet. Haabersti hõberemmelgat ei saa käsitleda mälestiste tunnustele vastavana."

Muinsuskaitseamet küsis arvamuse kujundamisel seisukohta ka ameti juurde loodud looduslike pühapaikade eksperdinõukogult.

Nõukogu liikmed märkisid, et Haabersti hõberemmelgas ei vasta mälestise tunnustele, kuid lisasid, et selle ümber toimuvad protsessid kinnitavad, et inimesed hoolivad neid ümbritsevast - nii ehitatud kui ka looduslikust keskkonnast, ning suuremahulised muudatused keskkonnas tuleb kogukonnas põhjalikult läbi arutada.

Riigikogu pühapaikade toetusrühm koostas pöördumise

Eerik-Niiles Kross, Artur Talvik, Mart Nutt, Rainer Vakra tegid ülemöödunud nädalal riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma nimel pöördumise kus ütlesid, et Haabersti hõberemmelgas on tänaseks omandanud kõik ohustatud loodusliku pühapaiga tunnused.

"Eesti maausulised, loodukaitsjad ja paljud looduspühadust austavad inimesed on määratlenud Haabersti hõberemmelga kui loodusliku pühapaiga /.../ Pole kahtlust, et tänaseks kuulub Haabersti hõberemmelgas selliste objektide hulka," seisab siseministrile, keskkonnaministrile, kultuuriministrile, muinsuskaitseametile, Tallinna linnavalitsusele ja kommunaalametile adresseeritud pöördumises.

"Me kutsume kõiki otsustajaid üles viivituseta lõpetama tegevused, mis võivad hõberemmelgat kahjustada, rääkimata selle maharaiumisest ning leidma võimalusi vastavate ehitusprojektide muutmiseks ning puu säilitamiseks. Ehitusprojekti muudatus ja sellega kaasnev tühine ajaline viivitus ehitusel ei saa mingil moel üles kaaluda kahju, mida remmelga raiumine tooks meie väärtusruumile," kirjutavad riigikogu liikmed.

Linnavalitsus: paju ei kohane põhjavee taseme muutusega

Linnavalitsuse pressiteennistus teatas neljapäeval. "Puukallistajate tants ümber hõberemmelga on inimlikult mõistetav, kuid kahjuks mõttetu, kuna Haabersti ristmiku rekonstrueerimise piirkonnas kasvav veelembeline paju ei säili ka peale teetrajektoori muutmist. Haabersti ristmiku teedevõrgustiku rekonstrueerimine toimib drenaažina ja muudab oluliselt põhjavee taset." 

Kadrioru pargi juhataja Ain Järve ütles, et massiivsete betoonehitiste ja isegi lihtsa sõidutee rajamine muudab paratamatult põhjavee taset. Iga, isegi tavalise, teetammi aluskonstruktsioon  rajatakse killustiku põhjale, mis toimib tulevikus drenaažina. Haabersti remmelga 70 aastaga väljakujunenud juurestik uute kasvutingimustega ei kohane. Võimalus on istutada uued puud, mis on ka Haabersti ristmiku projektis ette nähtud, seisab pressiteates.

Linnavalitsus lisas, et projekti muutmine seiskaks Haabersti ringristmiku ja Paldiski maantee suunalise viadukti ehituse enam kui aastaks. "See teeb omakorda küsitavaks rajatise rahastamise Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Lisaks tooks  projekti muutmine paratamatult kaasa vältimatuid kohtuasju ettevõtetega, kelle maadele tuleks uus teetrass nihutada."

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: