Ülevaade ja selgitus: raiet on võimalik avaliku huvi põhjendusel keelata
Tallinnas väljastatakse igal aastal umbes 2500 raie- ja hooldusraie luba. Need on dokumendid, mis lubavad puid langetada sealt, kuhu peaks kerkima mõni uus hoone või laienema tee. Aga peale selle antakse raieluba ka puudele, mis on haiged, vanadusest nõrgaks jäänud või tormis kahjustada saanud ja seeläbi inimestele ning hoonetele ohtlikuks muutunud. ERR.ee võttis luubi alla Haabersti ja Kesklinna piirkonna ning otsis välja 2017. aasta esimeses pooles antud load, millega kaasnevad sama ulatuslikud raietööd nagu Haabersti liiklussõlmeski.
Ei saaks öelda, et tänavu esimesel poolaastal (samal ajal, mil anti luba Haabersti liiklussõlme alla jäävate puude maha võtmiseks) oleks linnavalitsus andnud tavapärasest rohkem lube. Need jäävad viimastel aastatel 70 ümber (aasta lõikes 200 ümber). Küll aga on näiteks viimaste aastatega võrreldes kasvanud just Haabersti linnaosas antud lubade arv, seda viie aasta taguse ajaga võrreldes lausa kolm korda.
“Haabersti linnaosas on raiutavate puude arv suurenenud eelkõige ehitustegevuse hoogustumise tõttu,” kinnitas ERR.ee-le Tallinna keskkonnaameti maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Haaberstis kehtestati juba aastaid tagasi detailplaneering alale, kus kasvab tihedamalt puid. Nüüd on elamute ehitamise eel jõutud ka raielubade taotlemiseni.
Kupper selgitas ka, et kõik taotlused linnalt puude raiumiseks luba ei saa. Umbes 350 taotlust 2500-st lükkab linna keskkonnaamet tagasi, sest need on valesti vormistatud. Kuid on ka taotlusi, mis on igati õigesti vormistatud, kuid jäävad ikkagi loata -- neid on umbes poolsada.
Avalik huvi suudaks raie peatada, teoorias
Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise määruses on välja toodud kaheksa põhjust, miks amet loa andmisest keelduda võiks. Need on näiteks juhud, mil puu on igati elujõuline ja ei lõhu kasvamise käigus ei majade vundamente, seinu, katuseid. Kindlasti säilitatakse ka puud, mis on nahkhiirte, samblike või lindude elupaigad ehk puud, mis on looduskaitse all.
Teiste seas on ka kirjas punkt: kui puu raiumine on vastuolus avaliku huviga. Kas aktivistid võinuks Haabersti hõberemmelga raiet takistada toetudes sellele punktile?
“Minule ei ole teada, et tänase määruse kehtimise ajal oleks säilitatud mõni puu, kuna selle raie oleks olnud vastuolus avaliku huviga,” meenutas Tallinna keskkonnaameti juhtivspetsialist Silver Riisalo raielubade andmise põhjuseid.
Ta selgitas, et Haabersti liiklussõlme projekti avalikul arutelul oleks olnud õige koht, kus oleks inimesed saanuks avaldada arvamust ja edastada soove, kuid ta ei mäleta, et haljastusteemad kodanike küsimustes kordagi oleks esinenud. “Vastavalt määrusele peaks avalik huvi ilmnema enne raieloa väljastamist,” lisas Riisalo. Selgunuks avalikkuse tugev vastuolu ühe või mitme puu raiumisele, tulnuks ilmselt ka kogu projekt ümber teha, sest praeguse projekti järgi oleks sellesama remmelga säilitamine olnud võimatu. Ja see tähendab, et ka tagantjärele ei oleks saanud avaliku huvi argumendile toetuda, sest projekt on omal kujul juba vastu võetud.
Ehitus ei ole juhtiv raiepõhjus
Koondasime allolevale interaktiivsele kaardile need piirkonnad, kus raieload on rohkem ehitusega seotud. Tegelikult aga raiutakse Kristiina Kupperi andmeil ehitustegevuse tõttu umbes iga kuues või seitsmes puu (14-15 protsenti). Viimastel aastatel on kolmandik puudest saanud raieloa, sest puud on kas haigestunud, kuivanud või muud moodi kahjustunud -- need on sanitaarraie põhjusel langetatud puud.
“Eelkõige hindame puude ohutust elanikele ja materiaalsetele väärtustele,” selgitas Kupper kaalutluskohti, mille põhjal load välja antakse. Iga taotluse puhul käib linnavalitsuses taotluses märgitud puid hindamas spetsialist, kes hiljem märgib taotlusesse, kas puud on ka mitmeharulised või on näiteks raiealal sipelgapesi. Samuti võib keskkonnaamet paluda mõne puu ümber istutamist.
“Tavapäraselt on raied, kus ühikute arv läheb väga suureks, nn võpsikutes. Seal ei ole puude tervis hea ning suur hulk puid langetataksegi kas sanitaar- või hooldusraiena. Eks linnahaljastus peab olema mitmekesine, kuid tavapäraselt suurt haljastusväärtust need puud ei kujuta. Siin on loomulikult ka kurbi erandeid – näiteks seesama Haabersti või ka Tõnismägi 11a kinnistu,” kommenteeris Silver Riisalo kaarti viidates kurbade erandite kaudu raietele, millega langetatakse eluterved puud uusehitistele ruumi tegemiseks.
Raieload kehtivad ühe aasta. Kupperi hinnangul saab keskkonnaamet hinnata, et nende lubade täitmise protsent on umbes 80--90 protsenti. “Meil puudub [täpne] ülevaade, sest lubadega antud raie- või hoolduslõikuse võimalus on vabatahtlik ning sõltub kinnistu omanikust ja tema võimalustest,” lisas ta.
Kupper oli ka üks neist keskkonnaameti töötajatest, kes tegeles Haabersti liiklussõlme ehitamise tarvis esitatud raieloa taotlusega. Ta tõi välja, et järgmiste taoliste projektide puhul võiks kodanikud avalikel planeeringute aruteludel aktiivsemalt osaleda. Ehk leitakse nii kõiki osapooli rahuldav lahendus juba planeerimise käigus. “Arvame, et sellest saagast on õppida kõigil -- nii kodanikel, planeerijatel kui ka ehitajatel,” sõnas ta.