Esialgse info põhjal tabas rünnak kõige ulatuslikumalt Ukrainat. Näiteks teatas IT probleemidest Kiievi lennujaam ja ka Tšernobõli tuumajaam, kus radioaktiivsuse jälgimissüsteem tuli käsitsi üle võtta, kuna Windowsi-põhine arvutisüsteem jooksis kinni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valitsuse võrk, pangad, elektrijaotusvõrk, telefonikompaniid ja väidetavalt isegi metroosüsteem on osaliselt seiskunud.

Lunarahaviirusega on rünnatud ettevõtteid Venemaal, Prantsusmaal, Norras, Taanis ja Hispaanias, kuid see nimekiri ei ole lõplik. Taanis rünnati laevandushiidu Maerski, Venemaal aga panku ning kaevandus- ja naftafirmasid Evrazi ja Rosnefti. Ühe Vene kübereksperdi sõnul oli sihtmärgiks üle saja firma.

Ukraina valitsuse esindaja sõnul on rünnakuks kasutatud muudetud lunarahanõuetega WannaCry viirust, mis kannab RIA andmeil nime Petya.A.

Andmete krüpteerimise eest nõutakse 300 euro või dollari suurust lunaraha.

Praeguseks on IT probleemidest teatanud Hispaania toidukompanii Mondelez, Prantsuse ehitusmaterjale tootev St Gobain ja mitu Saksa firmat, kelle harukontor on Ukrainas, kuid kas lunaraha on ka nõutud, ei ole ettevõtted avalikustanud.

RIA: Eestit ei ole rünne veel tabanud

Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi ütles, et Eestit ja meie ettevõtteid ei ole rünne veel tabanud.

Kuna tegemist on vaid mõni tund vana ründega, siis alles uuritakse, kuidas viirus levib ja kui palju ettevõtteid ja asutusi on kannatada saanud.

"Hetkel kahjuks teadaolevalt ei ole veel päris täpselt selge, mismoodi see rünne levib ja kuidas seda teostatakse, sellega hulk spetsialiste tegeleb," sõnas Mägi. "Aga teada on, et need haavatavused, mida ära kasutatakse, on täpselt samad, mis olid WannaCry ajal".

Reeglid, kuidas viirusest hoiduda, on Mägi sõnul samad: tarkvara tuleb hoida uuendatuna ja kõik kriitilised uuendused, mis on välja antud, ära teha.

Lunavaraga nakatumise oht on kõikidel Windowsi operatsioonisüsteemi kasutavatel seadmetel, eriti laialdaselt on seekordne nakatumine tabanud Windows 7 operatsioonisüsteemi kasutavaid seadmeid.

Riike, kus on kannatanuid, on umbes kümne ringis ja see number on vaikselt suurenenenud iga tunniga, aga Eestis pole veel RIAle teadaolevalt ühtki kannatanut, märkis Mägi.

"Kui keegi on Eestis ikkagi saanud selle ründega kannatada, me oleks väga tänulikud, et ta võtaks kindlasti meiega ühendust, et saaksime nii aidata kannatanut kui ka uurida, mismoodi see rünne täpselt välja näeb ja kuidas seda teostatakse," sõnas ta.