Farmi ja Tere koondumiskava sai konkurentsiametilt heakskiidu ({{commentsTotal}})

{{1499235180000 | amCalendar}}

Konkurentsiamet andis teisipäeval loa kahe piimatootmisettevõtte koondumiseks.

Selle aasta 15. märtsil esitas Maag Grupp konkurentsiametile koondumistaotluse Farmi piimatööstuse ja Tere ühinemiseks. Konkurentsiamet väljastas teisipäeval koondumisloa, mis võimaldab Farmil Tere ära osta, tehing loodetakse lõpule viia lähinädalate jooksul. Tere jätkab Farmi tütarühinguna.

Märtsis omandas Farmi kõik Nordea/DNB nõuded Tere vastu, saades Tere suurimaks võlausaldajaks.

Tere nõukogu esimees Katre Kõvask lubas, et Farmi ja Tere ühisettevõte on kindel partner piimatootjatele, kasvab ka ettevõtte konkurentsivõime eksportturgudel.

"Revolutsiooni kohe ei toimu, mõlemad kaubamärgid jäävad praegu alles," ütles Kõvask, lisades, et plaane hakatakse alles tegema.

Plaanid hõlmavad peamiselt tootmist, sisseostu ja logistikat ning muutused võetakse ette tasa ja targu.

Saneerimiskava ootab kinnitamist

Tere esitas oma saneerimiskava kinnitamiseks tänavu veebruaris, see on siiani kinnitamata, peamiselt seetõttu, et pangad olid selle vastu. Nüüd, mil võlanõuded on pankadelt üles ostetud, loodab Farmi, et see nüüd kinnitatakse. Kõvaski sõnul oleks saneerimiskava elluviimine parim lahendus olukorrale. Niipea, kui saneerimiskava on kinnitatud, asutakse sellest tulenevaid kohustusi piimatootjate ees täitma ning kui võimalik, tehakse seda kavast kiireminigi, lubas Kõvask.

Tere juhataja Margit Talts ütles, et konkurentsiameti hinnangul ei tekita kahe ettevõtte ühinemine turule liiga tugevat jõudu, sest jätkatakse kahe eraldi portfellina. Säilivad pakendite põhikujundused, aga Tere saab siiski uued ja kirkamad värvid. Ka üks populaarsemaid tooteid, sulatatud juust "Merevaik" saab juubelikujunduse. Sügisest on oodata Tere kaubamärgi alt mitmeid uusi tooteid.

"Koos saame kindlasti ka need tootmisvõimsused võtta kasutusele, mis täna on rakendamata," ütles Talts.

Põlva tehases asuvad piimapulbritornid on töös osaliselt, nende tootmisvõimsus loodetakse taastada lähikuudel.

Farmi piimatööstuse juhataja Valdis Noppel tõdes, et kuni teisipäeva õhtuni oldi teineteise suhtes üsna teadmatus olukorras ning turul oldi verised konkurendid, ent nüüd on neist ootamatult kaimud saanud. Ühinemise eesmärk on konkureerida eeskätt piiritaguste konkurentidega ehk eksportturgude pärast.

"Ei saa olla nii, et ühel läheb väga hästi ja teisel väga halvasti, pikas perspektiivis see niimoodi olla ei saa," leidis Noppel vajaduse stabiliseerida Tere olukord kiiresti.

Esmane eesmärk ongi saavutada kahe ettevõtte koostoimimises ja Tere majandustulemustes stabiilsus.

"Teadlik tarbija hoolib ka sellest, et tegemist on kodumaisel kapitalil põhineva ettevõttega," ütles Noppel, tuues esile, et piimandus on üks väheseid kodumaisel kapitalil põhinevaid toidutööstusvaldkondi veel, kuivõrd liha- ja pagaritööstused on järjest enam rahvusvahelist kapitali kaasanud.

Töötajaid võetakse juurde, tootmisvõimsus kasvab

Töötajate arv hakkab uues ettevõttes kasvama, kuivõrd Tere on siiani poole koormusega töötanud. Uusi inimesi õpetatakse välja pulbritootmise peale, Viljandi tehases tehakse kodujuustu, sulatatud juustu ja tegeldakse laondusega.

Eelmisel aastal ostsid mõlemad ettevõtted piima kokku 130 000 tonni, millest Eesti turule jäi 70 000 - 80 000 tonni, ent edaspidi võiksid need kokkuostumahud olla kuni 300 000 tonni.

"Hetkel toodame kolm korda nädalas, nii et võiksime 70 protsenti rohkem toota," tõdes Talts Tere võimsusi ja võimalusi kommenteerides.

Lastetoitude tootmiseks tuleks juurde investeerida, möönis Talts ja lisas, et ega nad kahe ettevõttega olegi veel koos laua taga istunud, et ühiseid plaane teha, mistõttu seisab see kõik veel ees.

Kõvaski sõnul vajab olukord enne analüüsi, kas üldse minna lastetoitude turule või mitte, samamoodi tuleks hinnata teisi toiduainetööstuse sektoreid, kas tasub sinna laieneda, sest kõik tooted siiski konkureerivad omavahel tarbija ostukorvi pääsemise nimel.

"Meil seisab väga vahva aeg ees, kus proovida ja katsetada. Ükski uks ei ole täna kinni," kommenteeris Kõvask tulevikuperspektiivi.

Noppel lisas, et maht üksi ei ole eesmärk omaette. Ka see eesmärgiks võetud 300 000 tonni on võimalus ilma olulisi lisainvesteeringuid tegemata, kuid see ei ole kohustus ning seda ei võeta ette juhul, kui see liiga kalliks ja koormavaks osutub.

Sihiks peamiselt eksportturud

Eksportturgudele minnakse eeskätt piimapulbriga, aga jaeturule ka kohupiimad, pudingid, kohukesed. Peamiseks eksportturuks on Skandinaaviamaad, aga ka Läti-Leedu. Piimapulbriturud ulatuvad Aasiani välja, kus nõudlus selle järele on kõige suurem. Samas on seal ka konkurents suur, seega tuleb leida lahendusi, kuidas just ise sellel turul löögile pääseda. Terel üksi jäi jõust puudu, et Aasia turul toimetada, tõdes Kõvask.

Piima hinnale mõjub koondumine Noppeli sõnul positiivselt, st nõudluse kasvades kerkib ka hind. "Eesti tootjad on täna suuresti meie partnerid."

Toorpiima võib teoreetiliselt ka mujalt sisse tuua, näiteks Lätist-Leedust, kuid kaugemalt ei saa, sest toorpiim tuleb kiiresti tootmisse võtta.

Kõvask ütles, et tarbija ei otsi tingimata enam kõige odavamat hinda - "kollased sildid" on jäänud kriisiajast, ent nüüd otsitakse pigem kvaliteeti, ehkki alati on ka neid, kes puhtalt hinda ostavad. "Kõige odavam ei saa olla kõige kvaliteetsem samal ajal," rõhutas Kõvask.

"Paljud, kes täna piima välja viivad, ei ole nii põhimõttelised väljaviijad, kui neil ei ole kindlat partnerit, kelle peale loota," tõdes Noppel, lisades, et paljud tootjad eelistavad seetõttu väärindada piima just Eesti turu jaoks.

Koondumist nimetas Noppel kiiremaks lahenduseks kui uue tehase ehitamine oleks.

Kuivõrd koondumisotsus tuli alles teisipäeva õhtul, siis ei ole ühendettevõtte uue nime peale jõutud veel mõelda.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: