Kohalike omavalitsuse üksustena jätkavad lisaks Vihulaga ühinenud Haljala vald ja Sõmeru vallaga ühinenud Rakvere vald.

Veel otsustas valitsus, et ühinemine viiakse lõpule Paldiski linna, Keila, Padise ja Vasalemma valla puhul, millest tekib Lääne-Harju vald ning Tähtvere vald liidetakse Tartu linnaga.

Lisaks kinnitas valitsus Setomaa valla moodustumise. Maavanemad peavad läbi viima rahvaküsitluse, et selgitada rahva tahe tekkiva Setomaa valla maakondliku kuuluvuse üle Põlvamaale või Võrumaale. Rahvaküsitlus tuleb korraldada enne 15. juulit.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et viimasel korral jäi valitsuses lahtiseks neli ühinemisettepanekut, mis saadeti piirkondlikele komisjonidele uuesti hindamiseks.

"Piirkondlikud komisjonid kaalusid ettepanekuid valitsuse seniste otsuste põhjal uuesti ning leiti, et valitsus võiks kaaluda tehtud ühinemisettepanekutest loobumist ning seda me ka tegime,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

„Riigikohus ütles, detsembris, et valitsusel on haldusreformi otsuseid tehes kaalutlusõigus ning sellest oleme me järjepidevalt ka lähtunud. Kogu protsessi jooksul on valitsus kõikide omavalitsuste puhul analüüsinud erinevaid argumente ja jõudnud pikalt ning põhjalikult kaalutledes tänaste otsusteni,“ lisas minister.

Keila meer: Keila iseseisvaks jätmine oli ainuõige otsus

Keila linnapea Enno Felsi sõnul oli valitsuse neljapäevane otsus jätta Keila omavalitsusena iseseisvaks ainuõige otsus, mida Keila elanikud olid kaua oodanud.

"Tegelikult ei saanudki aru, miks valitsusel sellise otsuseni jõudmine nii pikalt aega võttis, sest algsel plaanil Keila linn naaberomavalitsustega kokku panna polnud mingeid sisulisi põhjendusi," rääkis Fels BNS-ile.

Ta tõdeb, et Keila linnavõimul tuli näha palju vaeva ning kulutada märkimsiväärne summa raha selleks, et tõestada linna soovi ja suutlikust iseseisva omavalitsusena jätkata. "Keila täitis probleemideta elanike arvu kriteeriumi, samuti on linn eeskujuliku haldussuutlikusega. Küsitlusel toetas koguni 97 protsenti Keila elanikest oma kodulinna iseseisvuse säilimist," loetles Fels argumente, mis aitasid valitsusel Keilale soodsat otsust langetada.

Ühtlasi märkis Fels, et kui valitsus oleks teinud teistpidise otsuse, oleks Keila kindlasti alustanud kohtuteed ja taotlenud ka esialgset õiguskaitset sundliitmise peatamiseks. "Oleme veendunud, et kohtus oleksime võitnud," lisas Fels.

Ühinemismenetlus lõpetati ehk sundliitmine jäi ära:

- Haljala valla ja Vihula valla (Haljala vald, 4389 elanikku) ühendamiseks Rakvere valla ja Sõmeru vallaga (Rakvere vald, 5583 elanikku)

- Nõo valla (4170 elanikku) ühendamiseks Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu vallaga (Elva vald, 14 688 elanikku)

- Keila linna (9861 elanikku) ühendamiseks Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma vallaga (Lääne-Harju vald, 12 950 elanikku)

- Luunja valla (4251 elanikku) liitmiseks Tartu linna ja Tähtvere vallaga (Tartu linn, 99 503 elanikku).

 Ühinemismenetlust jätkati ehk sundliideti:

- Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühendamiseks, määrates moodustuva omavalitsuse nimeks Lääne-Harju vald.

- Tähtvere valla liitmiseks Tartu linnaga, määrates moodustuva omavalitsuse nimeks Tartu linn.

Eestis on praegu 213 kohalikku omavalitsust: 183 valda ja 30 linna. Omavalitsustest üle 75 protsendi otsustasid ühineda vabatahtlikult ehk 160 omavalitsust 47 piirkonnas taotles vabatahtlikult ühinemist.

Haldusreform jätab nüüd Eestisse alles 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda.