Kevadisel rahvaküsitlusel osales Emmastes üle 35 protsendi hääleõiguslikest elanikest, Pühalepas 27 protsenti. Mõlemas küsitluses jäid ülekaalukalt peale ühinemise vastased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esiteks, kui vaadata meie rahvaküsitluse tulemust, mis oli väga selgelt kohaliku omavalitsuse, Pühalepa omavalitsuse jätkamise poolt, siis see on üks põhiargumente, et jätkata iseseisvana. Teine on vabariigi valitsuse tänased otsused, kus need erisused annavad ikkagi väga palju lootust, et toimivad omavalitsused saaksid ikkagi iseseisvana jätkata," selgitas Pühalepa vallavolikogu esimees Toomas Remmelkoor.

Emmaste vallavanem Tiit Paulus ütles, et pole mõistetav, miks koheldakse Eesti omavalitsusi erinevalt, sest näiteks väike Loksa pääses sundliitmisest ja sai erandi.

Pauluse sõnul teeb muret see. et üle-hiiumaalises enam kui 20 kohaga volikogus jääks praeguse plaani järgi Emmaste piirkonna esindajatele vaid kolm mandaati.

"Koostöös teistega küll võib-olla meie hääl kostub seal välja, aga see ei ole normaalne, et Emmaste vald kaotab oma iseseisvuse ja õiguse oma territooriumil otsustada," kommenteeris Paulus.

Emmaste vallavanema sõnul soovitakse saada kohtuprotsessi ajaks esialgne õiguskaitse, mis peataks kuni kohtuotsuseni sundliitmisega seotud toimingud.

Kaks ülejäänud Hiiumaa valda, Käina ja Hiiu on sõlminud ühinemislepingu, mida nad näevad alusena kogu saart hõlmava Hiiumaa valla loomisel.