Tillerson: Trump tõstatas Putiniga USA valimistesse sekkumise teema

{{1499426940000 | amCalendar}}

USA president Donald Trump ja Vene riigipea Vladimir Putin kohtusid reedel Hamburgis G20 tippkohtumisel. USA välisministri Rex Tillersoni sõnul tõstatas Trump kohtumisel Putiniga muu hulgas Moskva USA valimistesse sekkumise teema.

Tillerson ütles ajakirjanikele, et Trump tõstatas mulluste USA presidendivalimiste eel korraldatud Vene küber- ja desinformatsioonikampaaniaga seonduva kaks tundi ja 15 minutit kestnud kohtumisel, mis peeti Hamburgis G20 tippkohtumise kõrvalt.

Tema sõnul pidasid presidendid Venemaa sekkumise teemal pika ja jõulise mõttevahetuse, Trump tõstatas teema kohtumise vältel mitu korda ning USA president otsustas selle küsimusega kohtumist alustada.

USA välisminister lausus, et Putin eitas Venemaa sekkumist, milles Ühendriikide luurekogukond üksmeelselt Kremli süüdistab.

Tillersoni hinnangul teeb Trump õigesti, et keskendub sellele, kuidas liikuda edasi millestki, mis tundub praegu olevat ületamatu erimeelsus.

Vene välisminister Sergei Lavrov ütles presidentide kohtumise järel ajakirjanikele seevastu, et Trump aktsepteeris Putini väiteid, et süüdistused USA valimistesse sekkumisse ei vasta tõele.

"President Trump ütles, et kuulis Putinilt selgeid avaldusi, et süüdistused ei vasta tõele ja et Vene võimud ei sekkunud, ja aktsepteeris neid deklaratsioone," lausus Lavrov.

Vene esidiplomaadi sõnul nõustus Trump, et Vene-vastane kampaania Ühendriikides on muutunud veidraks.

Tillersoni sõnul küsisid Vene ametnikud valimistesse sekkumise kohta tõendeid.

Kohtumisel lepiti kokku USA-Vene töörühma loomises, mis tegeleks terrorismi, küberjulgeoleku, igasugust laadi häkkimise ja ka valimistesse sekkumise teemadega.

Tillerson: Trumpi ja Putini vahel tekkis positiivne keemia

Trump ja Putin saavutasid Tillersoni sõnul esmakohtumisel omavahel kiiresti positiivse keemia.

"Mis puudutab kaks tundi ja 15 minutit kestnud kohtumise olemust, lubage mul seda iseloomustada: kohtumine oli väga konstruktiivne. Ma ütleksin, et liidrid saavutasid kiiresti omavahelise klapi," sõnas Tillerson kohtumise järel ajakirjanikele.

Lavrov sõnas, et tema hinnangul juhinduvad nii Putin kui Trump vastavalt Vene ja USA rahvuslikest huvidest ja ei püüa eimillestki probleeme tekitada ega vastasseisustsenaariume ellu viia.

"Just sellisel asjalikul viisil arutasid nad Süüriat, Ukrainat, Korea poolsaart, küberjulgeolekut ja terve rida teisi teemasid," sõnas Lavrov.

Tillerson lausus, et USA ja Venemaa näevad Põhja-Korea probleemi jätkuvalt mõnevõrra erinevalt.

Vene välisministri sõnul andsid presidendid talle ja USA ametivennale juhised hoogustada suhtlust rahvusvahelistel teemadel, muuhulgas Põhja-Koreaga seonduva üle.

Lavrov lausus, et pooled leppisid kokku ka suursaadikute vahetamise kiirendamises. Venemaa tahab tema sõnul saada tagasi USA eelmise valitsuse otsusega konfiskeeritud kaht elamukompleksi Ühendriikides, mida Moskva kasutas väidetavalt spioneerimiseks.

Vene välisministri sõnul Putini ja Trumpi järgmine kohtumine jutuks ei tulnud.

Trump ja Putin kohtusid esimest korda

Kõneluste eel ajakirjanike ees toimunud kohtumisel ütles Trump, et tal oli au Putiniga kohtuda. Trumpi sõnul ootab ta, et USA ja Venemaa suhetes ees seisab palju positiivset.

"Putin ja mina arutasime erinevaid asju ja minu arvates läks see hästi," ütles Trump ajakirjanikele Putini kõrval istudes.

"Meil on olnud väga, väga häid kõnelusi. Me peame kõnelusi nüüd ja ilmselgelt see jätkub. Me ootame, et Venemaa, USA ja kõigi asjasse puutuvate jaoks on tulevikus palju väga positiivseid asju. Ja mul on au olla sinuga koos," rääkis Trump.

Samas ei vastanud ta ajakirjanike küsimustele Venemaa väidetava sekkumise kohta USA presidendivalimistesse.

Ühendriikides käib uurimine Venemaa võimaliku valimistesse sekkumise asjus ning püütakse välja selgitada, kas Trumpi kampaaniameeskonna ja Vene valitsusametnike väidetav kokkumäng leidis tõepoolest aset.

Sellepärast peeti eriti tähtsaks jälgida, kuidas käitub Trump Putiniga kohtudes, sest on teada, et Vene president on endise KGB töötajana niisugusteks kokkusaamisteks alati väga hoolikalt valmistunud.

Putin ütles, et kuigi ta on kõnelenud Trumpiga telefoni teel, ei piisa telefonivestlustest kunagi. Ta nimetas kohtumist Trumpiga tähtsaks.

"Mul on hea meel sinuga isiklikult kohtuda," sõnas Putin Trumpile.

Vene riigipea sõnul arutati rahvusvahelisi probleeme ja kahepoolseid küsimusi.

Ruumis istusid kahe Vene ja kahe USA lipu ees Trump, USA välisminister Rex Tillerson ja nende tõlk ning Putin, Vene välisminister Sergei Lavrov ja nende tõlk.

Valge Maja sõnul istungil päevakorda ei olnud, kuid Tillerson ütles, et kõneluste keskmes on Süüria.

Pärast ajakirjanikega kõnelemist algas Trumpi ja Putini omavaheline kohtumine. USA välisministeeriumi pressiesindaja sõnul kestis kohtumine rohkem kui kaks ja pool tundi.

Putin kutsub lähenema Põhja-Koreale pragmaatiliselt ja ettevaatlikult

Vene president Vlaidmir Putin soovitas reedel Hamburgis G20 tippkohtumisel läheneda Põhja-Koreaga tekkinud pingete lahendamisele pragmaatiliselt ja ettevaatlikult.

Putin ütles Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-iniga kohtudes, et Pyongyangi tuuma- ja raketiprogrammiga seotud probleem on väga terav, kuid "tähtis on mitte kaotada enesekontrolli ning tegutseda pragmaatiliselt ja väga täpselt".

Lõuna-Korea president rõhutas, et Põhja-Korea raketiprovokatsioon seab ohtu terve regiooni.

Mooni sõnul loodab ta väga, et Putin suudab veenda Pyongyangi dialoogi astuma.

G20 liidrite kliimadokument jätab Trumpi kõrvale

USA president Donald Trump jäi skeptilise seisukoha tõttu kõrvale G20 liidrite ühisavaldusest Pariisi kliimaleppe kohta, selgub kommünikee mustandist.

Dokumendis rõhutatakse, et 2015. aasta Pariisi kliimalepe on pöördumatu ja kinnitatakse, et teised riigid jätkavad tööd kliimamuutuse pidurdamiseks, ehkki Washington on otsustanud sellest kõrvale jääda.

Juncker hoiatas G20 liikmesriike protektsionismi eest

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker hoiatas G20-sse kuuluvaid riike protektsionismi suurenemise eest maailmakaubanduses.

"Protektsionismi juurde naasmine ei ole tee edasi," ütles Juncker reedel pressikonverentsil Hamburgis.

Õigeks teeks nimetas ta äsja allkirjastatud Euroopa Liidu-Jaapani majanduspartnerluslepingut, lisades, et selles leppes on arvestatud kõiki Euroopa huvisid ning keskkonna-, andme- ja töökaitse kõrgeid nõudmisi.

"Tänavu puhub tuul meie purjedesse," ütles ta. "Kõik 28 EL-i liikmesriiki näitavad majanduskasvu. 2013. aastast on EL-is loodud 10 miljonit uut töökohta. Töötuse määr on üheksa aasta madalaim. Töötab 233 miljonit eurooplast. See on aegade suurim hõivatus EL-is".

Juncker rõhutas EL-i ja Aafrika partnerluse tähtsust ja nimetas kliimamuutusi tuleviku suurimaks mureks.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS/Bundesregierung

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: