Eelmisel nädalal sõlmiti Euroopa Liidu ja Jaapani vahel poliitiline kokkulepe vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Enne reaalset lepingu allkirjastamist tuleb pidada veel mitmeid läbirääkimisi tehniliste detailide üle, misjärel valmib lõplik tekst. See tuleb ratifitseerida nii Jaapani parlamendis, europarlamendis kui ka liikmesriikide parlamentides, mis kõik võtab oma aja ja kus võib ette tulla veel mitmeid takistusi.

Eesti ettevõtjad ja katusorganisatsioonid on aga lootusrikkad, sest barjäärideta Jaapani turg oleks väga ihaldusväärne. Iseäranis ootab leppe sõlmimist ja sellele järgneva 15-aastase üleminekuaja lõppu, millega tollitariifid järk-järgult kaovad, Eesti toidutootjad ja põllumajandussektor tervikuna.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et Eesti kasu ei ole tingimata üksnes otsene, vaid seda tuleb hinnata laiemas kontekstis: kasu, mis tõuseb konkureerivatele EL-i tootjatele laiemalt, annab võimalusi ka Eestile.

Sõrmus räägib, et ehkki sealiha impordil on kasvav turg, ei saa Eesti sellest niipea veel osa, sest me maadleme siin oma seakatkuga. Samas aga kui suured sealihatootjad, nagu Taani ja Saksamaa, oma ekspordile suurema võimaluse saavad, muutub üldine turuolukord ka Eesti jaoks soodsamaks.

"See vabakaubandusleping on ka meile oluline," kinnitab Sõrmus. "Nii, nagu me muretseme mõne teise vabakaubandusleppe üle, siis Jaapan kidnlasti sellisesse suurusjärku ei kuulu, me väga suuri muresid ei näe. See on ka maailmakaubanduse kontekstis väga suur asi - see on näiteks Euroopa jaoks kõige suurem vabakaubandusleping, mis on sõlmitud."

Näiteks kohtus maaeluminister Tarmo Tamm hiljuti Jaapani esindajatega, et avada Jaapani turgu ka Eesti veiselihatootjatele, ehkki see pole praegu olnud ekspordiartikkel number üks.

Piimatooted teevad võidukäiku

"Põllumajanduse ja toidusektori tingimused paranevad eelkõige tänu loomakasvatussektorile - piimatoodetele, juustule, sea- ja veiselihale. Meie jaoks kõige olulisem on kõvade juustude, milleks loetakse Edami, Gouda, Parmesani ja Comte juustusid, ja millest Goudat siis ka Eestis toodetakse, et need pääseksid Jaapani turule. Seal on plaanis kaubandus 15 aasta jooksul täielkult liberaliseerida, mis tähendab, et kui praegu ulatuvad impordimaksud 30 protsendini, siis need plaanitakse üleminekuaja lõpuks täielikult kaotada, seega sellel on ka Eestile väga reaalne mõju," räägib Sõrmus ERR.ee-le.

Riik on teinud suurt tööd, et avada Jaapani turgu Eesti piimatoodetele, kinnitab Sõrmus.

E-Piim, kes eelmisel kuul sai PRIA toetuse uue ekspordile orienteeritud ühistulise piimatööstuse rajamiseks, on juba oma senise toodanguga jala Jaapani ukse vahele saanud, ning eksport Jaapanisse on viimase aastaga kuu-kuult hüppeliselt kasvanud, mis nähtub ka statistikas.

Selle kohaselt eksportis Eesti möödunud aastal piimatooteid Jaapanisse kokku 230 000 euro väärtuses, ent ainuüksi tänavu esimese viie kuuga juba miljoni euro väärtuses, sellest maikuu eksport andis 400 000 eurot ja eelnevatel kuudel pisut vähem. Seega on kauaoodatud juustueksport ka reaalselt käivitunud.

Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel on ka kala ja kalatooted, näiteks mullu eksportis Eesti kala 2,5 miljoni euro väärtuses.

Väiksemad liikmesriigid näevad suuremat kasu

Eesti kaubandus-tööstuskoja väliskaubanduse vanemnõunik Marju Männik ütleb, et kindlasti annab sõlmitav vabakaubandusleping paremad võimalused eelkõige väiksematele EL-i liikmesriikidele, kes saavad hakata oma tooteid Jaapani suunal turustama. Koostöö tugevneb aga kindlasti mõlemat pidi.

"Eesti jaoks on üleüldse oluline, et selliseid lepinguid oleks paljude riikidega, kuid Jaapaniga sõlmitav leping on kindlasti märgilise tähendusega," leiab Männik. "Jaapan on Eesti jaoks oluline majanduspartner, sest ootame sealt lisaks partnerlusele ka investeeringuid."

Kui palju sõlmitav leping reaalsuses riikidevahelisele kaubandusele kaasa hakkab aitama, on tema hinnangul aga veel vara öelda. Samas soodsaid tingimusi leping aga pakub, mis väljendub eeskätt madalamates tollitariifides.

Ehkki peamised kasusaajad Eestis oleksid ikka need, kes praegugi juba Jaapanisse ekspordivad ehk toidutootjad ja põllumajandussektor tervikuna, siis ka ehitussektor näeb enda jaoks Jaapanis kasvavaid võimalusi.

Mitmed Eesti puitmajatootjad juba ekspordivad oma toodangut Jaapanisse. AS Ritsu tegevjuht Elari Kivisoo leiab, et vabakaubandusleping tõenäoliselt lihtsustaks asjaajamist ja tolliformaalsusi, ehkki eks lihtsuse ulatus sõltub tingimustest, mis lõpuks lepingus sätestatakse.

Turbatootja AS-i Mikskaar tegevjuhi Kristel Talkopi hinnangul võiks sõlmitav leping hakata mõjutama tootehindu odavnemise poole, sest tollitariifid muutuvad eeldatavalt madalamaks.

Jaapani peamine ootus on saavutada oma autotööstuse toodangule ehk sõidukitele parem positsioon EL-i turul. Teisisõnu, tollimaksude kadumisel hakkavad autode hinnad kukkuma, nii et ka siinsel tarbijal on leppest ainult võita.