Kogu toidusektor koos rajatavate piimatööstustega jääb Dubai Expost kõrvale ({{commentsTotal}})

{{1520423940000 | amCalendar}}
Foto: Margus Ansu/Postimees/Scanpix

Ehkki mõlemad ekspordile orienteeritud piimatööstused peaksid valmima 2020. aastal, ei rihi kumbki neist samal aastal algavat Dubai Expot, kuigi Araabia turu on piimatootjad olulise ekspordituruna määratlenud. Toidusektor on Dubai Expolt tervikuna kõrvale jäämas.

Nii 15 miljoni eurose PRIA toetuse saanud E-Piim kui toetusele kandideerinud, ent sellest ilma jäänud MilkEst on mõlemad lubanud oma tootmised 2020. aastaks püsti panna. Samuti on mõlemad suurtootmised võtnud sihikule just eksporditurud.

Eesti piimasektor tervikuna peab kasvavat Araabia turgu enda jaoks atraktiivseks, mistõttu võiks 2020. aasta oktoobris algav Dubai Expo olla just selleks kohaks, kus oma visiitkaarte selle regiooni võimalikele äripartneritele ulatada. Ent see ei pruugi siiski nii minna.

E-Piima juht Jaanus Murakas, kes Paidesse PRIA toel uut piimatööstust rajab, tõdeb, et seekordse Expo jätavad nad vahele.

"Kuna suure tehase tegemine on nii suur töö, siis me seekord ei plaani Expole minna. Oleme kunagi oma Südamejuustuga käinud Expol, rohkem kui ühe korra, nii et teame, mis see endast kujutab. See on väga suur mess, kus kõik riigid on väljas, seal on fookuses püsida väga keeruline," ütleb Murakas.

Siiski avaldab ta lootust, et leidub Eesti ettevõtteid, kes maailmanäitusele lähevad.

Murakas tõdeb, et praegu läheb neil kogu aur uue tööstuse käivitamisse, mistõttu ei suudaks nad mitut suurprojekti oma ressursside juures korraga hallata.

E-Piim otsib investoreid

Suurtööstuse rajamine Paidesse käib täie hooga ja on graafikus. "Oleme jõudnud detailplaneeringuga Paides täiesti lõpuni, see on nüüd ka kinnitatud. Iga nädala-kahe tagant mõni vahefiniš jälle langeb," kirjeldab Murakas protsessi.

Lisaks uue tehase asukoha detailplaneeringu kinnitamisele on lõppenud ka rahvusvahelised hanked tehase seadmete soetamiseks. Põhitehnoloogiaseadmed tulevad valdavalt USA-st, abiseadmed pigem Euroopast.

"Rahvusvahelised hanked seadmetele on lõppenud, oleme lepinguid alla kirjutamas," kinnitab Murakas.

Järgmine olulisem verstapost on tootmise rahastamine. 90-miljonilise investeeringu toetus PRIA-st on 15 miljonit, ülejäänu tuleb saada investoritelt ja pankadelt laenuna. Murakas kinnitab, et läbirääkimised on käimas, ent ühtki kokkulepet laenuandjate või investoritega veel alla kirjutatud pole.

"Vastavalt PRIA toetuse määrusele on aega dokumentide esitamiseks aasta lõpuni – siis on kriitiline piir. Aga tahaksime asjadega varem ühel pool olla," kinnitab Murakas.

Samuti ootab läbiviimist tootmishoone enda hange, mis ootab ehitusprojekti kinnitamise taga.

E-Piima uue tehase tootmismahuks on plaanitud kolm tuhat tonni piima päevas, mis kõik suunatakse eksporti.

MilkEst: läänerindel muutuseta

E-Piimaga paralleelselt piimatööstust rajav MilkEst, kes PRIA toetusest ilma jäi, püüab ekspordisuunaga tootmist püsti panna omal käel. Siiski ei ole MilkEstil viimaste kuudega projektis edasiliikumist toimunud ja endiselt on aktsionäride kokkulepe veel sõlmimise faasis.

"Uudiseid ei ole. Tegevus käib, aga veel ei ole mingeid otsuseid rohkem vastu võetud," on MilkEsti juhi Märt Riisenbergi kommentaar napp.

MilkEsti investeeringu suurus on 50 miljonit eurot, millest kolmandik peaks tulema omaosalusena.

Tööstues tootmisvõimsus peaks algama 500 tonnist ja jõudma välja tuhande tonnini, mis kõik eksporti suunatakse.

Toidutootjate huvi leige

Kui valitsus veebruaris Dubai Expole mineku ära otsustas, seades tingimuseks, et pool ekspositsiooni investeeringust peab tulema erasektorist ehk osalevatelt ettevõtetelt, plaanisid toidutootjad märtsil algul ära otsustada, kas ja kes neist kampa lööb.

5. märtsil peetud toiduekspordi nõukogu istungil aga Expo teemat peaaegu ei puudutatudki. Nende optimismitase on lahja.

"Toidettevõtted ei ole valmis nii palju panustama, kui riik eeldab," tõdeb põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

Ta tõdeb, et toidutoodete eksponeerimine Dubais on keeruline - vaja on toidu eritransporti ja spetsiaalseid külmikuid, mis kõik on kulukas ettevõtmine. Saroni sõnul said toidutootjad oma vitsad Milano Expol juba kätte, kui korraldajad unustasid külmkappidele mõelda, nii et see vajadus oli eelarvestamata jäetud.

"Dubai Expo on eeskätt riigi kuvandi küsimus. IT-l oleks seal lihtsam presenteerida oma sektorit," pakub Saron välja potentsiaalsemad osalejad.

Ka toiduliidu juht Sirje Potisepp kinnitab, et toidusektori tootjaid Dubaisse minemas ei ole. Toiduliit sai majandusministrilt kirja palvega teatada 15. märtsiks, kas keegi tootjatest on valmis Exposse rahaliselt panustama.

Nüüdseks on vastused laekunud kümmekonnalt tootjalt, ent, nagu ütleb Potisepp, on seni nulliring.

"Minule toiduliidu juhina ei ole laekunud mitte üheltki ettevõtjalt nõusolekut osaleda ja veel ise selle eest maksma. Nad on mulle kirjutanud, et nad maksavad iga päev Eesti riigile erinevaid makse, nii et kui Dubai Expol osaleda, tuleks kogu raha leida riigieelarvest. Ettevõtjad võtavad asja väga praktiliselt," kommenteerib Potisepp, lisades, et tagasisidet annavad ikka need ettevõtjad, kes teoreetiliselt oleksid Araabia turust huvitatud.

Toidutootjaid, kes üldse sealsele turule võiks ja suudaks minna, võikski Potisepa hinnangul kahe käe sõrmedel üles lugeda.

"Kui ettevõtjad ei ole nõus panustama, tasub mõelda, kas üldse on mõtet sinna minna. Peame riigi promo väga oluliseks, aga kui paneme selle rahasse ümber, siis seal regioonis tooks muuduesse tegevustesse panustamine väga palju kiiremini tagasi kui pelgalt Expol osalemine. See pole ju mitte ainult majaehitus või kontseptsiooni loomine, vaid ka inimesed peavad seal reaalselt kohal olema - see on meeletult kulukas," selgitab Potisepp.

Pigem eelistavad toidutootjad eksporditoetusi ja kontaktide sõlmimist erialamessidel, nagu iga-aastane Gulfoodi toidumess Dubais, kuhu oodati kutset kolm aastat ja kuhu möödunud aastal viimaks sisse saadi. Araabia piirkond iseenesest on toidutootjatele atraktiivne, mistõttu teevad ettevõtjad suuri pingutusi, et sinna pääseda.

"Pigem me tahame, et Eestil oleks seal alaline esindaja, kes aitaks ettevõtjaid ja hoiaks Eesti mainet üleval. Rahaga, mis pannakse Dubai Expo alla, saaks mitu aastat Eesti esindust rahastada. Seal piirkonnas ei piisa ainult ärimessil osalemisest. Selle regiooni eripära on kõrgetasemeline kohalolek, mis annab signaali ka teisele poolele, et neid austatakse," selgitab Potisepp.

Milano Expo oli katastroof

Potisepa sõnul jahutab toidusektori huvi ka viimane kogemus Milano Expolt, mille suhtes ettevõtjad on väga kriitilised.

"Milano Expo on hea näide halvast ettevalmistustööst. Kui põhisõna oli toit, siis Eesti toitu seal väga esindatud ei olnud ja väga suurt kasu sealt ei saanud. Eesti toidu päevaks ei suudetud isegi Eesti restorani avada, kui president seal käis. Oleme Milano Expo suhtes väga kriitiliseid ja me ei soovi järjekordset pettumust üle elada," ütleb Potisepp.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: