Šaakali olemasolu Eestis leidis kinnitust neli aastat tagasi ja pärast seda on see hundist väiksem ja rebasest suurem koerlane siin jõudsalt kanda kinnitanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lambakasvatajad on šaakalitega hädas - mullu langes nende saagiks 108 lammast. Kasvavast murest oli tingitud ka pöördumine jahimeeste poole.

"Jahimeestele on loomakasvatajate poolt esitatud ühiskondlik tellimus šaakali küttimiseks ja selleks, et seda tellimust täita, on vaja vähe paremaid tingimusi. Senine jahiaeg on natuke liiga lühike," selgitas jahimeeste seltsi juht Tõnis Korts.

Lambakasvatajate ja jahimeeste soovi arutas riigikogu keskkonnakomisjon ja hiljem ka keskkonnaministeerium. Viimasest läheb järgmisel nädalal kooskõlastusringile jahieeskirja muudatus.

"Jahieeskirja muudatuse järgi oleks jahihooaeg algamas 1. septembrist ja kestaks jahihooaja lõpuni ehk veebruari lõpuni," ütles ministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Šaakalijahi traditsioonid Eestis puuduvad ja meie jahimehed püüavad õppida nii-öelda vanade šaakaliriikide kogemustest.

Tõnis Korts tunnistas, et šaakal ei ole meie jahimeeste jaoks väga atraktiivne saakloom.

"Probleem on ka selles, et jahinduse hea tava ütleb, jahimehed kütivad nii palju kui vaja ja kõik, mis kütivad, selle kasutavad ära. Šaakali puhul on problemaatiline, mida sellega teha, sest karusnaha turg on madalseisus ja niisama küttida on natuke vastuolus jahinduse hea tavaga," rääkis Korts.

Šaakal on Eestis tunnistatud väikeulukiks, kelle kahjusid riik ei kompenseeri. Minimaalselt elab meil 11 šaakali pesakonda, peamiselt Lääne- ja Pärnumaal. Mullu jäi jahimehe kuuli ette 32 šaakalit.