Keskkonnakaitsjad loodavad Eesti eesistumisest abi Läänemere puhastamisel ({{commentsTotal}})

Tallinnas kohtunud Läänemere-äärsete riikide keskkonnakaitsjad loodavad, et Eesti tegutseb oma Euroopa Liidu eesistumise ajal ka Läänemere plasträmpsust puhastamise nimel.

Läänemeres ulbib palju plastmassi - nii silmale nähtavat plastprügi kui ka silmale nähtamatuid plastosakesi. Kui palju seda kõike on, üritatakse Euroopa Liidu projekti Blastic raames välja uurida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Plastpudeleid on väga palju, siis on plastkarpe väga palju ja - võib-olla on see Eesti-spetsiifiline - väga palju on ka vahtplasti. Võib-olla on keegi lammutanud suvilat või see on kuskilt teleka ümbert tulnud, igatahes vahtplasti on küll vähemalt Eestis väga palju," selgitas Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste.

Et Eesti on praegu Euroopa Liidu eesistujamaa, arutasidki keskkonnakaitsjad koos Rootsi suursaadiku Anders Ljunggreniga, mida Eesti, Rootsi ja Euroopa Liit plastmassivaba mere saavutamiseks ette võiksid võtta.

"Üks asi on jätkata tööd EL-i plastistrateegiaga, leida EL-ile selline plastistrateegia, mis oleks aktiivne ja edasiviiv. Teine asi on töötada koos teiste riikidega välja paremad plastid. Kolmas on muidugi töötada parema prügikäitluse nimel kõigis liikmesriikides," selgitas Rootsi keskkonnaministeeriumi kantsler Per Ängquist.

Euroopa Liit, Eesti või Rootsi valitsus ja töösturid ei saa aga midagi ette võtta, kui inimesed ise midagi plastiuputuse vähendamiseks ette ei võta.

Ümbritsevat keskkonda saab plastivabaks muuta nii, et see inimeste elumugavusi oluliselt ei vähenda.

"Me saime aastaid päris hästi hakkama näiteks plastkilekottideta, teiste ümbrismaterjalidega. Elukvaliteet ei olnud nii pööraselt halb," ütles Tammiste.

"Ära tarvita plasti, kui seda pole vaja. Võta oma kott kaasa, kui poodi lähed, lihtne, ja pärast paned selle oma kotti tagasi. Teiseks, hoidu plastist kui seda pole vaja, näiteks sööginõude puhul. Sellised kaks viisi on, kuidas midagi ise teha," tõi ka Ängquist näite.

Ehkki plasti on merre kogunenud aastakümnete jooksul, usuvad keskkonnakaitsjad ja keskkonnaametnikud siiski, et sellest prügist on võimalik lõpuks lahti saada.

Toimetaja: Merili Nael



"Välisilm"
Emmanuel Macron ja Angela Merkel.

"Välisilm" Brüsselis: 2018 tuleb Euroopa Liidu jaoks pöördeline

2018 tõotab tulla Euroopa Liidule pöördeline aasta, leidsid Brüsselis
koos istunud eksperdid. Pärituul majanduses annab võimaluse viia lõpule
venima jäänud euroala reformid. Brexit, Trump ja Merkeli-Macroni tandem
pakub Euroopale reformideks võimaluste akent, mis ei pruugi pikalt kesta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

KOMMENTAAR
Toomas Sildam

Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta

Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.

INTERVJUU
Indrek Tarand

Tarand: tänu eesistumisele jäi ministritel kodus palju pahandust tegemata

Parteitu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ei välista kandideerimist 2019. aasta riigikogu valimistel, ehkki pole seda veel enda jaoks otsustanud. Usutluses Kristi Sobakule ütles Tarand ka, et ta ei teeks Jüri Ratase valitsust väga maha, kuigi suurematest jamadest aitas valitsust päästa see, et eesistumise tõttu olid paljud ministrid hõivatud Euroopa asjadega.

kultuur.err.ee
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: