Euroopa Liidu ja vaba ettevõtluse põhimõtetega üsnagi vastuolus oleva sammu tingis see, et Prantsuse valitsus oli mures võimalike koondamiste pärast ning teiseks on hetkel tegu ainsa Prantsuse laevatehasega, kus saab ehitada lennukikandjaid ja teisi suuri sõjalaevu. Ka palju kõneainet pakkunud Mistral-klassi helikopterikandjad, mida Prantsusmaal on kolm ja Egiptusel kaks, ehitati Saint-Nazaire'is. Samuti on samas laevatehases valmistatud hetkel maailma suurimaks reisilaevaks olev Harmony of the Seas, vahendasid Le Figaro, Guardian ja Financial Times.

Laevatehases töötab otseselt 2500 inimest, kuid tegelikult on tänu tehasele tööd saavaid inimesi umbes 7000.

Majandusminister Bruno Le Maire teatas neljapäeva pärastlõunal, et valitsus otsustas kasutada riigi eelisõigust laevatehas ära osta. Minister rõhutas samas, et tegu on ajutise meetmega, et võita aega parema kokkuleppe saavutamiseks, ning laevatehas ei jää kindlasti pikemaks ajaks riigi omandusse.

Olukord sai alguse sellest, et pärast seda, kui senine omanik - Lõuna-Korea suurkontsern STX - raskustesse sattus, oli ilmunud välja vaid üks ettevõte, kes oli valmis 79,5 miljoni euro eest ostma lõunakorealaste kahe kolmandiku suuruse osaluse. Potentsiaalseks ostjaks oli Itaalia laevaehitusettevõte Fincantieri, mida Fintecna kaudu kontrollib aga Itaalia riik. Macroni eelkäija, sotsialist François Hollande'i ajal oli itaallastega sõlmitud ka esialgne kokkulepe.

Kokkulepe oli aga problemaatiline, sest Prantsusmaa jaoks strateegilise tähtsusega laevatehas oleks läinud teise riigi kontrolli alla ning samuti peeti tõenäoliseks, et probleemide korral eelistab ettevõte Itaalias asuvaid töökohti ning seega terendas Prantsusmaal asuva tehase jaoks silmapiiril suur koondamislaine.

Prantsuse valitsuse väitel ei saanud ka välistada, et Itaalia firma kaudu jõuab strateegilise tähtsusega oskusteave ka Hiinani, sest Fincantieri alustas käesoleval aastal Hiinas suurt ühist laevaehitusprojekti.

Majandusminister Le Maire'i eestvedamisel koostati itaallaste jaoks kiirelt alternatiivne ettepanek, kus pakuti Itaalia ettevõttele 50-protsendilist osalust. See pakkumine oli jõus neljapäevani ning kuna seda vastu ei võetud, kasutaski Prantsuse riik oma eelisõigust ning laevatehas riigistati.

Le Maire rõhutas, et tema eesmärgiks on tagada ametioskuste ja töökohtade püsimine Prantsusmaal, ning lisas, et läbirääkimised itaallastega veel jätkuvad. Ta toonitas, et valitsus on riigistamisjuhtumist hoolimata endiselt pühendunud Prantsusmaa majanduse reformimisele ja liberaliseerimisele ning samuti ka tööstuslikule koostööle Euroopa Liidu sees.

Macron arutles STX-i teemat ka neljapäeva õhtul toimunud telefonivestluses Itaalia peaministri Paolo Gentiloniga. Kindel on aga see, et Itaalia juhtpoliitikud ja ametnikud olid Pariisi vangerdusest raevunud.

"Natsionalism ja protektsionism ei ole vastuvõetavad vahendid reguleerimaks kahe Euroopa riigi vahelisi suhteid. Ühisteks projektideks on vaja usaldust ja vastastikust lugupidamist," teatasid näiteks rahandusminister Pier Carlo Padoan ja majandusarenguminister Carlo Calenda ühisavalduses.

Kuigi Macron on olnud Prantsusmaa majanduse suurema liberaliseerimise eestkõnelejaid, on ta aeg-ajalt pöördunud sihikindlalt tagasi Prantsusmaa traditsiooniliste protektsionistlike võtete juurde. Näiteks majandusministrina surus ta 2015. aastal läbi plaani, mille tulemusena kasvas Prantsuse riigi osalus ja mõjuvõim suurkontsernis Renault.