Macron kavatseb ulatusliku erastamisega järjekordset tabu murda ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa president Emmanuel Macron Élysée palee jõulukuuse juures.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron Élysée palee jõulukuuse juures. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kavatseb müüa 10 miljardi euro eest riigi osalust lennujaamades, lotoettevõttes ja energiafirmas Engie. Tegemist oleks vähemalt viimase kümne aasta kõige suurema erastamislainega Prantsusmaal.

Järgmise aasta kevadeks kavandatud müük on seni saanud mõõdukat vaid mõõdukat vastupanu, peamiselt vasakpoolsetelt ja paremäärmuslikelt poliitilistelt jõududelt, vahendasid Les Échos, Times ja Le Monde.

Müügist saadav tulu leiaks kasutamist aga kõrgtehnoloogia sektori arendamises, mis on seotud Macroni valimislubadusega muuta Prantsusmaa digitaalmajanduse juhtriigiks Euroopas.

Kõige rohkem raha saaks valitsus ettevõtte Paris Aéroport aktsiate müügist. Charles de Gaulle'i, Orly ja Le Bourget' lennujaamu haldava firma aktsiatest kuulub hetkel riigile 50,6 protsenti ja selle aktsiapaki hind on rohkem kui 28 miljardit eurot. Selle tehingu raames soovib riik jääda endiselt kinnisvara omanikuks ja selleks on vaja, et riik jääks mingil kujul veel ettevõttes vähemusosanikuks.

Macron, kes on ka varem võtnud sõna välismaiste ülevõtmiste vastu, on praegu töötamas välja ka meetmeid, mille abil hoida ära võimalus, et lennujaamad satuvad näiteks Hiinast või Lähis-Idast pärit investeerimisfondide kätte.

Presidendi meeskond on kindel, et erastamisplaani vastastega on võimalik toime tulla, sest sügisel suudeti edukalt läbi suruda jõulised tööjõureformid, millega varasemad valitsused polnud hakkama saanud. "Kõik tundlikud teemad, mis justkui pidid meie käes plahvatama, on läinud läbi ilma mingite probleemideta," märkis üks presidendi nõunikest ajalehele Le Monde.

See kommentaar pälvis sotsiaalmeedias küll palju kriitikat, sest president Macroni on ka varem avalikkuses süüdistatud arrogantsuses ja üleolevas suhtumises.

Samas on töömoraali Élysée palees tõstnud ka see, et eelmise kuuga võrreldes on Macroni populaarsus tõusnud kuus protsendipunkti ehk riigipea tööd hindab positiivselt 52 protsenti Prantsusmaa elanikest. Samal ajal on nii parempoolses kui ka vasakpoolses opositsioonis palju segadust, lõhestumist ja sisetülisid.

Erastamiskava on seni kritiseerinud vasakpoolsed ametiühingud, kevadel samuti presidendiks kandideerinud vasakäärmuslane Jean-Luc Mélenchon koos oma liitlastega ning paremäärmuslik Rahvusrinne. Kõik süüdistavad Macroni selles, et ta kavatsevat "Prantsuse kroonijuveelid oma finantsistidest sõprade huvides" maha müüa.

Kõige rohkem ärritab kriitikuid plaan vähendada riigi osalust ettevõttes Française des Jeux 72 protsendilt 25 protsendini. Nimetatud ettevõte oma Prantsusmaal lotomängude ja veebikihlveo korraldamise monopoli. Kriitikud leiavad, et kui müüa ära firma, mis annab tööd 50 000 inimesele ja millest osa erastati juba 2008. aastal president Nicolas Sarkozy poolt, tooks see samm kaasa kaose.

Samas on valitsus välistanud võimaluse, et aktsiad ostetaks ära mingite juba tegutsevate kihlveofirmade poolt ning eesmärgiks on luua ka kontrollmehhanism, mis võimaldaks monopolist tulenevate reeglite jätkumist ka eraomanduses.

Riigiosalusest loobumine energiafirmas Engie, varasema nimega Gaz de France-Suez, pole nii palju vastuseisu leidnud, sest seal kuulub riigile nagunii ainult 24 protsenti aktsiatest. Kusjuures septembris müüs valitsus juba 4,5 protsenti Engie aktsiatest.

Peaminister Édouard Philippe on valitsuse erastamisplaani aktiivselt kaitsnud ja tuletanud meelde, et riigil on 100 miljardi euro eest aktsiaid kokku 1800 ettevõttes. "Kasutada raha innovatsiooni finantseerimiseks on igatahes parem kui olla vangis ettevõtetes, millel ei ole Prantsuse riigi jaoks strateegilist tähtsust," selgitas ta.

Riigile kuuluvate aktsiate müük on Prantsusmaal - kus sõjajärgse riigistamislainega esialgu heaolu kasvatati - on olnud pikemat aega poliitiliseks tabuteemaks, nagu ka varem mainitud tööturureformid ning võimsatele ametiühingutele vastu astumine.

Eriti ulatusliku riigistamisega paistis silma kunagine sotsialistist president François Mitterrand, kes näiteks 1982. aastal natsionaliseeris kõik suuremad pangad ja
tööstusettevõtted. Järgnevad riigipead on neid otsuseid üritanud järk-järgult tagasi pöörata ning samal ajal teeninud riigiosaluse müügiga ka riigikassasse raha. Eelmine suurem erastamislaine viidi 2005. aastal läbi paremtsentristist presidendi Jacques Chiraci poolt ning tookord läksid müüki näiteks elektrifirma EDF ning Gaz De france'i aktsiad.

Lisaks tööjõureformidega tegelemisele on Macron oma eelkäijatest erinenud ka otsekohesema ettevõtjasõbralikkusega ning jõulisemate vastustega sellel teemal tehtud kriitikale.

Näiteks oktoobri alguses riigi edelaosas asuvat Égletons'i asulat külastades kostitas ta tema majanduspoliitika vastu meelt avaldavaid inimesi kommentaaridega, mis tugevate ametiühingutega Prantsusmaal palju vastukaja said.

"Selle asemel, et siin mürglit teha (Macroni poolt kasutatud väljend "foutre le bordel" on prantsuse keeles vägagi halvustava kõlaga - Toim.), võiks mõned neist minna ja vaadata, kas neil õnnestub äkki seal tööd saada," märkis ta ja viitas sellega lähedal asuvale alumiiniumitehasele, millel oli raskusi tööjõu leidmisega. "Mõnel neist on lausa sobiv kvalifikatsioon olemas. See ei ole üldse nii kaugel, et nad ei võiks minna."

Lõuna-Ameerika kirdeosas asuvat ülemerepiirkonda Prantsuse Guajaanat külastades aga ütles ta meelavaldajatele, et ta ei tulnud "lubadusi andma". "Ma ei ole mingi jõuluvana, sest Guajaana elanikud ei ole lapsed," rõhutas ta.

Samuti pole ta kartnud astuda vastu Euroopa Liidu reeglitele, kui mõni erastamisprotsess ei liigu viisil, mis oleks Prantsusmaa strateegilistes huvides. Näiteks juulis riigistas ta ajutiselt olulise laevatehase, kui tundus, et see kipub Pariisi jaoks ebasoodsatel tingimustel itaallastest omanike kätte minema.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: