Macroni valitsus avaldas juhised, kuidas inimesi seaduslikult vallandada ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa peaminister Édouard Philippe ja president Emmanuel Macron.
Prantsusmaa peaminister Édouard Philippe ja president Emmanuel Macron. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Prantsusmaa ametiühingud süüdistavad president Emmanuel Macroni koondamiste ja vallandamiste julgustamises, sest tema valitsuse ministrid on tööandjate jaoks koostanud dokumendinäidiseid, kuidas töötajaid lahti lasta nii, et neid ei hakataks süüdistama ebaõiglases vallandamises.

Valitsuse ametlikus teatajas avaldatud juhised on osa Macroni plaanist vähendada riigis ametiühingute mõjuvõimu ning need lähtuvad eelmisel aastal parlamendi poolt vastu võetud tööturureformi käsitlevast seadusest, vahendas ajaleht The Times.

Dokumendinäidised on mõeldud peamiste Prantsusmaa seadustes ette nähtud töölt lahti laskmise viiside jaoks, sealhulgas ka vallandamine töönõuete rikkumiste, saamatuse või majanduslike põhjuste tõttu. Sisuliselt on tööandjal vaja minult dokumendipõhi valitsuse veebilehelt alla laadida ja ära täita, et kedagi töölt lahti lasta.

Macroni valitsuse ministrid on rõhutanud, et reformide eesmärk on luua paindlikkust aastakümneid tardumuses olnud Prantsuse tööturule, kuid vasakpoolsete kriitikute arvates on näiteks nimetatud dokumendipõhjade avaldamise tegelikuks eesmärgiks vallandamiste lihtsustamine ja korporatsioonide kasumite suurendamine.

Üks suuremaid vasakpoolse suunitlusega ametiühinguid CGT (Confédération Générale du Travail) nimetas dokumendinäidiseid "tööriistakastiks, mille abil inimesi karistamatult vallandada". "Ainus eesmärk on takistada ebaõiglaselt vallandatud töötajatel end kaitsta ja kohtust õigust otsida," seisis ametiühingu avalduses.

Valitsuse pressiesindaja Benjamin Griveaux' sõnul on aga eesmärgiks, et kõigile oleks tööturuseaduste sageli keerukas sisu täiesti selge. "Et kõigil kodanikel oleks lihtsam mõista seadusi, mis täna on sageli arusaamatud. Me ei hoia ülemuste kätt... Me selgitame, me oleme pedagoogilised."

Vaidlus puhkes ajal, kui Macroni tööturureformi esimesi tulemusi on juba ka praktikas märgata. Näiteks PSA kontsern, mille alla kuuluvad ka Peugeot ja Citroën, teatas käesoleval nädalal, et neil on plaanis kasutada seaduses ette nähtud protseduuri läbirääkimistel ametiühingutega ja koondada umbes 1300 eakamat töötajat ja asendada nad hiljem noorematega. Rõivatootja Pimkie teatas samuti, et neil on kavas kasutada sama võimalust 208 töötajast vabanemiseks, kuid hiljem võttis ettevõte töötajate protestilaine tõttu selle otsuse esialgu tagasi.

Pressiesindaja Griveaux rõhutas, et sellisel viisil saab suurkoondamist kasutada ainult juhul, kui selle jaoks on saavutatud läbirääkimistel ka ametiühingu heakskiit. "Kui ametiühing seda ei allkirjasta, ei järgne ka kollektiivset koondamist," märkis ta ja lisas, et Macroni tööturupoliitika seisneb nii "vabastamises kui ka kaitsmises".

Kriitilised ametiühingud omakorda märkisid, et neil pole kavas lasta end koondamistega leppimiseks survestada.

President Macron on oma senise ametiaja jooksul jõudnud lisaks tööturuseaduste ja ametiühingute võimu kallale asumisega paistnud silma ka teiste Prantsusmaa pikaajaliste tabude murdmisega. Näiteks on ta asunud jõuliselt riigiettevõtteid erastama.

Samuti on ka tema avalik kommunikatsioon olnud ametiühingute ja vasakpoolsete kriitikutega suheldes enesekindlam ja otsekohesem.

Näiteks oktoobri alguses riigi edelaosas asuvat Égletons'i asulat külastades kostitas ta tema majanduspoliitika vastu meelt avaldavaid inimesi kommentaaridega, mis tugevate ametiühingutega Prantsusmaal palju vastukaja said.

"Selle asemel, et siin mürglit teha (Macroni poolt kasutatud väljend "foutre le bordel" on prantsuse keeles vägagi halvustava kõlaga - Toim.), võiks mõned neist minna ja vaadata, kas neil õnnestub äkki seal tööd saada," märkis ta ja viitas sellega lähedal asuvale alumiiniumitehasele, millel oli raskusi tööjõu leidmisega. "Mõnel neist on lausa sobiv kvalifikatsioon olemas. See ei ole üldse nii kaugel, et nad ei võiks minna."

Lõuna-Ameerika kirdeosas asuvat ülemerepiirkonda Prantsuse Guajaanat külastades aga ütles ta meelavaldajatele, et ta ei tulnud "lubadusi andma". "Ma ei ole mingi jõuluvana, sest Guajaana elanikud ei ole lapsed," rõhutas ta.

Samuti pole ta kartnud astuda vastu Euroopa Liidu reeglitele, kui mõni erastamisprotsess ei liigu viisil, mis oleks Prantsusmaa strateegilistes huvides. Näiteks juulis riigistas ta ajutiselt olulise laevatehase, kui tundus, et see kipub Pariisi jaoks ebasoodsatel tingimustel itaallastest omanike kätte minema.

Ka on inimõiguslased teda kritiseerinud migratsioonipoliitika karmistamise ja liiga jõuliseks peetud terrorismivastase seaduse eest.

Toimetaja: Laur Viirand



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: