Valitsuse ametlikus teatajas avaldatud juhised on osa Macroni plaanist vähendada riigis ametiühingute mõjuvõimu ning need lähtuvad eelmisel aastal parlamendi poolt vastu võetud tööturureformi käsitlevast seadusest, vahendas ajaleht The Times.

Dokumendinäidised on mõeldud peamiste Prantsusmaa seadustes ette nähtud töölt lahti laskmise viiside jaoks, sealhulgas ka vallandamine töönõuete rikkumiste, saamatuse või majanduslike põhjuste tõttu. Sisuliselt on tööandjal vaja minult dokumendipõhi valitsuse veebilehelt alla laadida ja ära täita, et kedagi töölt lahti lasta.

Macroni valitsuse ministrid on rõhutanud, et reformide eesmärk on luua paindlikkust aastakümneid tardumuses olnud Prantsuse tööturule, kuid vasakpoolsete kriitikute arvates on näiteks nimetatud dokumendipõhjade avaldamise tegelikuks eesmärgiks vallandamiste lihtsustamine ja korporatsioonide kasumite suurendamine.

Üks suuremaid vasakpoolse suunitlusega ametiühinguid CGT (Confédération Générale du Travail) nimetas dokumendinäidiseid "tööriistakastiks, mille abil inimesi karistamatult vallandada". "Ainus eesmärk on takistada ebaõiglaselt vallandatud töötajatel end kaitsta ja kohtust õigust otsida," seisis ametiühingu avalduses.

Valitsuse pressiesindaja Benjamin Griveaux' sõnul on aga eesmärgiks, et kõigile oleks tööturuseaduste sageli keerukas sisu täiesti selge. "Et kõigil kodanikel oleks lihtsam mõista seadusi, mis täna on sageli arusaamatud. Me ei hoia ülemuste kätt... Me selgitame, me oleme pedagoogilised."

Vaidlus puhkes ajal, kui Macroni tööturureformi esimesi tulemusi on juba ka praktikas märgata. Näiteks PSA kontsern, mille alla kuuluvad ka Peugeot ja Citroën, teatas käesoleval nädalal, et neil on plaanis kasutada seaduses ette nähtud protseduuri läbirääkimistel ametiühingutega ja koondada umbes 1300 eakamat töötajat ja asendada nad hiljem noorematega. Rõivatootja Pimkie teatas samuti, et neil on kavas kasutada sama võimalust 208 töötajast vabanemiseks, kuid hiljem võttis ettevõte töötajate protestilaine tõttu selle otsuse esialgu tagasi.

Pressiesindaja Griveaux rõhutas, et sellisel viisil saab suurkoondamist kasutada ainult juhul, kui selle jaoks on saavutatud läbirääkimistel ka ametiühingu heakskiit. "Kui ametiühing seda ei allkirjasta, ei järgne ka kollektiivset koondamist," märkis ta ja lisas, et Macroni tööturupoliitika seisneb nii "vabastamises kui ka kaitsmises".

Kriitilised ametiühingud omakorda märkisid, et neil pole kavas lasta end koondamistega leppimiseks survestada.

President Macron on oma senise ametiaja jooksul jõudnud lisaks tööturuseaduste ja ametiühingute võimu kallale asumisega paistnud silma ka teiste Prantsusmaa pikaajaliste tabude murdmisega. Näiteks on ta asunud jõuliselt riigiettevõtteid erastama.

Samuti on ka tema avalik kommunikatsioon olnud ametiühingute ja vasakpoolsete kriitikutega suheldes enesekindlam ja otsekohesem.

Näiteks oktoobri alguses riigi edelaosas asuvat Égletons'i asulat külastades kostitas ta tema majanduspoliitika vastu meelt avaldavaid inimesi kommentaaridega, mis tugevate ametiühingutega Prantsusmaal palju vastukaja said.

"Selle asemel, et siin mürglit teha (Macroni poolt kasutatud väljend "foutre le bordel" on prantsuse keeles vägagi halvustava kõlaga - Toim.), võiks mõned neist minna ja vaadata, kas neil õnnestub äkki seal tööd saada," märkis ta ja viitas sellega lähedal asuvale alumiiniumitehasele, millel oli raskusi tööjõu leidmisega. "Mõnel neist on lausa sobiv kvalifikatsioon olemas. See ei ole üldse nii kaugel, et nad ei võiks minna."

Lõuna-Ameerika kirdeosas asuvat ülemerepiirkonda Prantsuse Guajaanat külastades aga ütles ta meelavaldajatele, et ta ei tulnud "lubadusi andma". "Ma ei ole mingi jõuluvana, sest Guajaana elanikud ei ole lapsed," rõhutas ta.

Samuti pole ta kartnud astuda vastu Euroopa Liidu reeglitele, kui mõni erastamisprotsess ei liigu viisil, mis oleks Prantsusmaa strateegilistes huvides. Näiteks juulis riigistas ta ajutiselt olulise laevatehase, kui tundus, et see kipub Pariisi jaoks ebasoodsatel tingimustel itaallastest omanike kätte minema.

Ka on inimõiguslased teda kritiseerinud migratsioonipoliitika karmistamise ja liiga jõuliseks peetud terrorismivastase seaduse eest.