Riigikogu kiitis kooseluseaduse heaks 2014. aasta oktoobris, selle juurde kuuluvaid rakendusakte pole aga tänini vastu võetud.

Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ütles, et kogu diskussioon on kestnud üheksa aastat liiga kaua. Ta meenutas, et 2006. aastal tuli toonane justiitsminister Rein Lang välja ettepanekuga, et samasooliste partnerlusseadus tuleks heaks kiita. Toona oli aga vastasseis nii suur, et teema läks kalevi alla.

Kui tuldi tagasi ideega teha sooneutraalne kooseluseadus, tõusid tagajalgadele perekonnakaitsjad ja kirik ning ühiskonnas tekkis terav vastasseis. Seetõttu võeti seadus riigikogus vastu lihthäälteenamustega, milleks tuli rakendusaktid seadusest välja jätta.

"Väga küüniline ja tehniline lahendus, mis päädis sellega, et ka tänase riigikogu koosseisuga ei ole võimalik neid rakendusakte vastu võtta," nentis Hussar.

Tema hinnangul võiks naasta esialgse plaani juurde ja kiita heaks samasooliste partnerluse.

"Olen rääkinud paljude erakondade esindajatega ja väga mitmed ütlevad, et on võimalus, et samasooliste parterlusseaduse puhul võib koosseisu häälteenamus taha tulla," märkis Hussar. "Seda väga mitmel põhjusel. Enam ei oleks võimalik seda trummi taguda. Tänu kooseluseadusele sai parlamenti ka EKRE, kuna tagus nii jõuliselt seda trummi, et suutis piisaval hulgal valijaid mobiliseerida".

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald on enda sõnul skeptiline, kas tänane riigikogu koosseis ja erakonnad soovivad seda diskussiooni enne valimisi või ka üleüldse maha võtta.

"Jätkuvalt on need seadused tööriistaks. Ma näen ka tänases parlamendis erakondi ja üksikuid poliitikuid, kes tahaksid seda hoida laual ja seeläbi hoida iseendale kõneainet," nentis ta. "Tahaks, et see saaks tehtud ja elu saaks edasi minna, aga kardan, et seda ei taheta maha võtta".

Saatejuht Mirko Ojakivi sõnul on kahju, et kooseluseadusest on saanud poliitikute jaoks teema, mida ei saa kunagi ära lahendada. Ta võrdles seda astmelise tulumaksuga, mille kehtestamine oleks probleem Keskerakonnale, sest siis ei saaks nad seda enam valijatele lubada.

Lauri Hussar märkis, et poliitikud võiksid siiski lisaks rahvale meeldimise soovile olla vastutustundlikud ja pikema visiooniga.

"Seda ma kahjuks selle klassikalise vastandumispoliitika juures ei näe," tõdes ta ja lisas, et erakond, mis mugavast vastandumissoovist välja tuleks ja seda piisavalt hästi kommunikeeriks, võiks tegelikult edukaks osutuda.

See võiks Hussari arvates olla näiteks IRLi võimalus EKREst eristuda, et mitte olla praeguses seisus, kus neid naljatamisi EKRE-light'iks ehk kergemaks versiooniks EKREst nimetatakse.

Täispikka "Rahva teenrite" saadet saab kuulata siit.