Eesti 200 tahab koos riigikogu valimistega referendumit eutanaasia seadustamiseks

Erakond Eesti 200 soovib koos märtsis toimuvate riigikogu valimistega ka referendumi korraldamist, millel küsitakse kodanike arvamust eutanaasia või abistatud enesetapu seadustamise küsimuses.
Riigikogu Eesti 200 fraktsioon andis neljapäeval menetlusse eelnõu, et küsida koos riigikogu valimistega hääleõiguslikelt kodanikelt seisukohta, kas Eestis võiks olla täisealisel ja teovõimelisel inimesel õigus raske ravimatu haiguse korral meditsiinilise abiga väärikalt elust lahkuda, teatas erakond.
Eesti 200 esimehe Kristina Kallase kinnitusel on rahvahääletuse eesmärgiks saada Eesti inimestelt poliitika kujundamisele suunis ning eelnõuga ei kehtestata abistatud enesetapu või eutanaasia õigusraamistikku. Samuti ei otsustata veel sellise regulatsiooni võimaliku sisu üle.
"Me ei taha eelnõuga anda keerulistele küsimustele lihtsaid vastuseid. Samas usume, et meie ühiskond on valmis arutama, kas ja millistel tingimustel peaks olema inimestel võimalus ravimatu valu ja raskete kannatuste talumise asemel meditsiinilise abiga väärikalt elust lahkuda," märkis Kallas.
"Seepärast teeme ettepaneku korraldada koos märtsis toimuvate riigikogu valimistega rahvahääletus, et Eesti hääleõiguslikud kodanikud saaksid anda oma põhimõttelise seisukoha, mis oleks järgmisele parlamendi koosseisule demokraatlikuks juhiseks. Rahvahääletusel väljendatud kodanike tahte alusel saab järgmine riigikogu koosseis hakata Eesti jaoks sobivat regulatsiooni välja töötama," rääkis Kallas.
Eelnõu kohaselt kantaks hääletussedelile küsimus "Kas Eestis tuleks seadustada täisealise ja teovõimelise inimese õigus raske ja ravimatu haiguse korral meditsiinilise abiga väärikalt elust lahkuda?", mille vastusevariandid on "jah" ja "ei".
Eelnõu üleandmisel riigikogus kõnelenud Eesti 200 fraktsiooni liige Kadri Tali sõnul on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et inimesel on oma vaba tahte korral õigus oma elu lõpetamise üle otsustada, aga riikidele on jäetud selles küsimuses võimalus ise oma seadusandlust kujundada. "Pöördun kõigi erakondade poole, et te räägiksite oma valijate ja liikmetega, küsiksite samuti nende arvamust. Loodetavasti leiate selle tulemusel võimaluse riigikogus rahvahääletuse korraldamist toetada," ütles Tali.
"See pole erakonnapoliitika küsimus, vaid inimlik küsimus. Me ei saa alati otsustada, kui pikk on inimese elu. Aga saame otsustada, kui palju on selles hoolimist, kaastunnet ja väärikust," rääkis Tali.
Üldjuhul piisab mõne küsimuse rahvahääletusele paneku otsustamiseks riigikogus poolthäälte enamusest ehk poolt peab hääletama rohkem riigikogu liikmeid kui vastu.
Toimetaja: Mait Ots










