Gaasi hind on Euroopas viimase kuu jooksul tõusnud rohkem kui kolmandiku ning vähemalt praegu ei paista, et hind langema hakkaks.

Kolmapäeva õhtul tõusis maagaasi hind gaasibörsil TTF ka üle 100 euro megavatt-tunnist ning langes siis veidi. Taolist hinda pole maagaasil olnud alates 2022. aasta detsembrist.

Võrreldes aastataguse ajaga on gaasi hind kerkinud üle 210 protsendi: mullu samal ajal maksis gaasi megavatt-tund veidi üle 30 euro.

Kuid gaasihind võib tõusta veel, kui poliitiline olukord Lähis-Idas ei muutu. Energeetikaekspert Marko Allikson ütles ERR-ile, et praegune 100 euro tase pole kindlasti lagi ning gaasi hind võib sel sügistalvel kerkida veel märkimisväärselt.

"Erinevate analüütikuhinnangute kohaselt võib hind kerida kuni 150 euro tasemeni megavatt-tunnist, kui talv peaks algama suuremate külmaperioodidega," lausus Allikson.

Ka Elenger Grupi juht Margus Kaasik ütles ERR-ile, et gaasi hind võib tõusta veel

"Kui Lähis-Ida konflikt jätkub või eskaleerub, Hormuzi väina läbivad LNG-vood jäävad väga madalaks ning Euroopat tabab külm talv, siis võib gaasi hind tõusta märkimisväärselt üle praeguse taseme. Kui geopoliitiline olukord paraneb ja LNG tarned taastuvad, võib hind liikuda ka kiiresti allapoole," lausus ta.

Kuid Elenger ei pea eelmise talvega võrreldavat pikka külmaperioodi kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks, sest praegu ennustavad ilmaprognoosid pigem pehmemat talve, lisas Kaasik.

Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi märkis samuti, et erakordselt külma talve ning suure tarbimise korral ei saa 150-eurost hinnataset välistada.

"Kui ilm peaks Euroopas külmaks minema ning gaasitarbimine märkimisväärselt kasvama, tekib gaasiturul tavapärasest tühjemate gaasimahutite tõttu suur hinnasurve," ütles ta.

Kaasik märkis samas, et tänavu pikalt teemaks olnud Euroopa madalat gaasiga varustatuse taset ei tasu üle dramatiseerida: kuivõrd gaasitarbimine on Euroopa viimaste aastatega oluliselt vähenenud ning aina rohkem toodetakse ja suudetakse Euroopas vastu võtta LNG-d ehk veeldatud maagaasi, saab sellega jooksvalt katta võimaliku puudujäägi.

"Seetõttu ei anna üksnes hoidlate täituvusprotsent adekvaatset pilti sellest, kui hästi on Euroopa talveks varustatud. Olulisem on hinnata, kui suure osa tegelikust tarbimisvajadusest olemasolevad varud katavad. Selliselt vaadates ei ole Euroopa gaasivarude seis ajaloolisest keskmisest nii palju erinev," ütles Kaasik.

Euroopa gaasihoidlate täituvus on kerkinud praeguseks 75 protsendi peale.

Praegu on oluliseks teguriks ka Katari LNG-tarnete häiritus. "Katari tarnete puudumine mõjutab eriti tugevalt Aasiat, mille riigid peavad puuduva gaasi hankima mujalt maailmaturult ning konkureerivad Euroopaga eelkõige USA LNG pärast," märkis Kaasik.

Gaasielektri hinna tõstab praegune gaasi hind väga kõrgele

Talvel, kui tarbimine suur ja taastuvenergiat ei pruugi palju olla, sõltub meie piirkonnas elektri hind ka gaasielektrijaamadest. Praeguse või veel kõrgema gaasihinnaga oleks gaasielektrijaamade turule pakutava elektri hind väga kõrge.

"Euroopa elektrituru hinnakujundus sõltub paljudel tundidel just gaasijaamade tootmiskulust. Kui gaasijaamad katavad süsteemi tipunõudlust, määravad need sageli ka turuhinna. Kui gaasielektrijaamade tootmiskulu kasvab, kandub see edasi elektri hulgihinda ning lõpuks ka tarbija elektriarvele," lausus Hõbejõgi.

Hõbejõgi ütles, et praeguse gaasihinnaga on gaasielektrijaama muutuvkulu umbes 200 eurot megavatt-tunnist.

"See tähendab, et gaasijaamad, mis sageli elektrituru tipukoormust katavad, sisenevad turule alles siis, kui hind tõuseb üle 200 euro megavatt-tunni kohta. 150-eurose gaasihinna juures oleks gaasijaama muutuvkulu juba ligikaudu 300 eurot megavatt-tunnist," lausus ta.

Muutuvkulusse kuuluvad lisaks gaasi hinnale elektrijaama kasutegur ja CO₂ heitmekvoodi hind. Kaasiku hinnangul võib 50-protsendise kasuteguriga elektrijaama puhul muutuvkulu olla 100-eurose gaasihinna puhul 236 eurot megavatt-tunnist ning 150-eurose hinna puhul 336 eurot.

"Sellele lisanduvad veel jaama muud käitus- ja hoolduskulud," ütles Kaasik.

Kui palju gaasielektrijaamad elektribörsil elektri börsihinda mõjutama hakkavad, sõltub palju sellest, kas eesootav talve saab olema külm ja tuuletu, või vastupidi – soe ja tuuline.

"Gaasihinna mõju on kõige suurem külmadel ja tuulevaiksetel perioodidel, mil taastuvenergia toodangust ei piisa ning elektrisüsteem vajab rohkem juhitavat tootmist," ütles Kaasik.