Barcelona terrorirünnakus hukkus 14 ja sai viga vähemalt 100 inimest ({{commentsTotal}})

{{1502983980000 | amCalendar}}

Hispaanias Barcelona kesklinnas sõitis kaubik peatänaval kõndinud rahva sekka. Hukkus 14 ja sai viga vähemalt 100 inimest. Kaks rünnakus kahtlustatavat on arreteeritud.

Kaubikurünnaku ohvrite seas on vähemalt 18 riigi kodanikke, teatas reedel Hispaania tsiviilkaitseagentuur.

Agentuuri pressiesindaja andmeil oli kannatanute hulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Hollandi, Argentina, Venezuela, Belgia, Austraalia, Ungari, Peruu, Rumeenia, Iirimaa, Kreeka, Kuuba, Makedoona, Hiina, Itaalia ja Alžeeria kodanikke.

Katalaani politsei ütles, et tegemist on terrorirünnakuga.

Rünnaku Barcelonas sooritasid rühmituse Islamiriik "sõdurid", kirjutas islamistide propagandasait Amaq. "Barcelona rünnaku toimepanijad olid Islamiriigi sõdurid," vahendas Amaqi sõnu džihadistide veebilehti jälgiv USA monitooringufirma SITE Intelligence Group.

Politsei teatel on kaks rünnakus kahtlustatavat arreteeritud. Hispaania meedia teatel hukkus üks rünnakus kahtlustatav tulevahetuses politseiga. 

Kataloonia presidendi kinnitusel on Barcelona ründaja jooksus

Kataloonia president Carles Puigdemont kinnitas reedel politsei varasemat teadet, et üks terrorirünnakus kahtlustatav on jätkuvalt vabaduses.

"Jooksus jah, aga kas ta on võimeline halba tegema, seda me hetkel ei tea," ütles Puigdemont vastuseks Hispaania raadio küsimusele.

President hoiatas aga, et "seda tüüpi inimesed on juba näidanud, et teevad halba, mis ka ei juhtuks".

Meedia: Barcelona terrorirünnaku peakahtlusalune on 17-aastane

Hispaania politsei otsib Barcelona terrorirünnaku peamist kahtlusalust, kes kohaliku meedia andmeil on 17-aastane nooruk.

Tema vend on üks kolmes kinnipeetud kahtlusalusest.

Arvatakse, et 17-aastane noormees juhtis kaubikut, mis neljapäeva õhtul Barcelona kesklinnas rahva hulka sõitis ning 13 inimest tappis ja umbes 100 vigastas. Kaubiku juht põgenes sündmuskohalt jalgsi ning on politsei hinnangul jätkuvalt jooksus.

Terrorirünnakute taga arvatakse olevat 12-liikmeline grupp.

Ründaja on Marokost pärit

Intsident leidis aset turistide seas populaarses La Rambla tänaval. Kaubik kihutas jalakäijaid täis tänaval umbes pool kilomeetrit enne kui seisma jäi.

Väljaanne El Pais kirjutas, et kaubiku juht põgenes pärast inimeste alla ajamist sündmuskohalt jalgsi. Rünnakuks kasutataud kaubik oli väidetavalt renditud. Kaubiku rentis Marokos sündinud Driss Oukabir.

Kuulus La Rambla on üks Barcelona rahvarohkemaid tänavaid, mida palistavad poed ja restoranid ning, mis tavaliselt on tulvil turiste ja tänavaesinejaid kuni hiliste öötundideni.

Surnukehad tänaval

Tunnistajad kirjeldasid paanikat ja õudu, mida rünnak põhjustas.

"Surnukehad lebasid tänaval ja inimesed kogunesid nende ümber. Inimesed nutsid. Palju oli välismaalasi," ütles kohalik poeomanik Xavi Perez.

Pealtnägija Aamer Anwar rääkis Briti Sky Newsile, et oli kõndinud La Ramblal, mis oli tihedalt täis turiste.

"Ühtäkki ma justnagu kuulsin raksatavat kokkupõrkeheli ja kogu tänavatäis inimesi hakkas karjudes jooksma. Ma nägin enda kõrval naist, kes hüüdis oma lapsi."

Paljud maailma riigjuhid ja tipp-poliitikud, sealhulgas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Briti peaminister Theresa May, Venemaa president Vladimir Putin on mõistnud terrorirünnaku hukka ning avaldanud kaastunnet ohvrite omastele.

Vahetult pärast rünnakut tuli teateid, et ühes restoranis on kaks relvastatud meest võtnud ka pantvange. Kohaliku väljaande El Periodico teatel oli La Boqueria turu piirkonnas kuulda tulistamist. Politsei hilisemal kinnitusel midagi sellist siiski aset ei leidnud.

Eesti välisministeeriumil puudub info, et eestlased oleks rünnakus kannatada saanud.

Välisministeerium palub Barcelonas viibivatel eestlastel võtta ühendust oma lähedastega ja anda märku, et nendega on kõik korras. Juhul kui Eestis viibivad lähedased ei saa ühendust Barcelonas viibivate eestlastega, siis võib sellest välisministeeriumile märku anda.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: ERR, BNS



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: