Belgia võimud huvitusid Kataloonia islamivaimulikust juba eelmisel aastal ({{commentsTotal}})

Vilvoorde linna Belgias.
Vilvoorde linna Belgias. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ajaleht El Pais kirjutas kolmapäeval, et eelmisel aastal võtsid Belgia võimud Hispaania politseiga ühendust, sest olid mures seoses imaam Abdelbaki Es Sattyga, keda nüüd peetakse Barcelonas ja Cambrils terrorirünnakuid korraldanud noormeeste äärmuslikule teele juhatajaks.

Es Satty oli käinud eelmise aasta jaanuaris ja märtsis Belgias Vilvoorde linnas tööd otsimas, kuid tema võimalikud seosed äärmuslusega pälvisid tähelepanu. Vilvoorde linnapea Hans Bonte ütles El Paisile, et Hispaania politsei vastas Belgia poole päringule, kas Es Satty on ohtlik, et mingeid seoseid terrorismiga tal pole, vahendas Politico.

"Kohalik politsei ja äärmuslusevastased ametnikud kogusid kokku kogu informatsiooni, mis nad leidsid, ning võtsid ühendust ka julgeolekuteenistustega," meenutas Bonte.

Barcelona linnavalitsus kinnitas, et Belgia ja Hispaania õiguskaitseorganid võtsid eelmisel aastal imaamiga seoses ühendust.

Nii Hispaania kui ka Belgia võimud kordasid ka pärast Kataloonia terrorirünnakuid, et Es Satty puhul ei olnud "kahtlust äratavaid andmeid".

Hetkel usuvad Kataloonia võimud, et Es Satty hukkus plahvatuses Alcanari linnas päev enne Barcelona terrorirünnakut. Kui esialgu arvati, et tegu võis olla gaasiplahvatusega, siis hiljem selgus, et tõenäoliselt plahvatas terroristide poolt ladustatud lõhkeaine.

Terrorirakukese elus olevad liikmed tunnistasid teisipäeval kohtus oma vahistamisistungil, et grupil oli kavas rünnata Barcelonas suuremat hulka sihtmärke - sealhulgas ka kuulsat Antoni Gaudi projekteeritud Sagrada Familia kirikut. Tõenäoliselt sundiski neid plaane muutma ja kiirkorras rünnakuid teostama ootamatu plahvatus nende lõhkeainelaos.

Omal ajal narkootikumide hangeldamise eest vanglasse sattunud Es Satty elas vangikongis läbi usulise ärkamise. Pärast vabanemist sai ta tööd Ripolli mošee imaamina, peamiselt põhjusel, et kedagi paremat polnud sealse koguduse peale lihtsalt võtta. Just selles linnas hakkas ta tegelema kohalike mosleminoortega ning - nagu nüüd üha rohkem päevavalgele tuleb - asus neid ka islamiäärmuslusega tutvustama. Osadest neist sirgusid äsjased rünnakud sooritanud terroristid, samas on suureks küsimuseks see, kui palju on endisest narkoärikast islamivaimuliku ajupesule allunud noorukeid endiselt kuskil plaane haudumas.

El Mundo omakorda kirjutab, et Hispaania võimud soovisid Marokost pärit Es Sattyd pärast seda, kui ta 2014. aasta aprillis vanglast vabanes, riigist välja saata, kuid mees pöördus kohtu poole, viitas oma inimõigustele ning saavutaski kohtuvõidu.

Pärast kohtuvõitu esitas endine narkosmugeldaja 2014. aasta novembris Hispaania võimudele varjupaigataotluse ja sai peagi vabalt Schengeni tsoonis liikuda.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: