Es Satty oli käinud eelmise aasta jaanuaris ja märtsis Belgias Vilvoorde linnas tööd otsimas, kuid tema võimalikud seosed äärmuslusega pälvisid tähelepanu. Vilvoorde linnapea Hans Bonte ütles El Paisile, et Hispaania politsei vastas Belgia poole päringule, kas Es Satty on ohtlik, et mingeid seoseid terrorismiga tal pole, vahendas Politico.

"Kohalik politsei ja äärmuslusevastased ametnikud kogusid kokku kogu informatsiooni, mis nad leidsid, ning võtsid ühendust ka julgeolekuteenistustega," meenutas Bonte.

Barcelona linnavalitsus kinnitas, et Belgia ja Hispaania õiguskaitseorganid võtsid eelmisel aastal imaamiga seoses ühendust.

Nii Hispaania kui ka Belgia võimud kordasid ka pärast Kataloonia terrorirünnakuid, et Es Satty puhul ei olnud "kahtlust äratavaid andmeid".

Hetkel usuvad Kataloonia võimud, et Es Satty hukkus plahvatuses Alcanari linnas päev enne Barcelona terrorirünnakut. Kui esialgu arvati, et tegu võis olla gaasiplahvatusega, siis hiljem selgus, et tõenäoliselt plahvatas terroristide poolt ladustatud lõhkeaine.

Terrorirakukese elus olevad liikmed tunnistasid teisipäeval kohtus oma vahistamisistungil, et grupil oli kavas rünnata Barcelonas suuremat hulka sihtmärke - sealhulgas ka kuulsat Antoni Gaudi projekteeritud Sagrada Familia kirikut. Tõenäoliselt sundiski neid plaane muutma ja kiirkorras rünnakuid teostama ootamatu plahvatus nende lõhkeainelaos.

Omal ajal narkootikumide hangeldamise eest vanglasse sattunud Es Satty elas vangikongis läbi usulise ärkamise. Pärast vabanemist sai ta tööd Ripolli mošee imaamina, peamiselt põhjusel, et kedagi paremat polnud sealse koguduse peale lihtsalt võtta. Just selles linnas hakkas ta tegelema kohalike mosleminoortega ning - nagu nüüd üha rohkem päevavalgele tuleb - asus neid ka islamiäärmuslusega tutvustama. Osadest neist sirgusid äsjased rünnakud sooritanud terroristid, samas on suureks küsimuseks see, kui palju on endisest narkoärikast islamivaimuliku ajupesule allunud noorukeid endiselt kuskil plaane haudumas.

El Mundo omakorda kirjutab, et Hispaania võimud soovisid Marokost pärit Es Sattyd pärast seda, kui ta 2014. aasta aprillis vanglast vabanes, riigist välja saata, kuid mees pöördus kohtu poole, viitas oma inimõigustele ning saavutaski kohtuvõidu.

Pärast kohtuvõitu esitas endine narkosmugeldaja 2014. aasta novembris Hispaania võimudele varjupaigataotluse ja sai peagi vabalt Schengeni tsoonis liikuda.