Kirjas avaldas Reinsalu kahetsust, et Kreeka justiitsminister Stavros Kontonis otsustas konverentsist mitte osa võta, samas tänas Reinsalu kolleegi otsuse põhjaliku põhjendamise eest. Samas kirjutas Reinsalu, et ta ei nõustu argumentidega, mille Kontonis tõi oma keeldumise põhjenduseks.

Reinsalu kirjutas, et põhjalikud arutelud 20. sajandi Euroopa ajaloo üle on ajaloolaste, sotsiaal- ja poliitikateadlaste ning filosoofide pärusmaa.

"Meie oleme poliitikud ja meie töö on kaitsta väärtusi ja voorusi. Meie väärtusteks on inimõigused, demokraatia ja õigusriik, millele mina ei näe alternatiivi. Sellepärast olen ma vastu ükskõik millisele ideoloogiale ja sellest ajendatud poliitilisele liikumisele, mis neid väärtusi eitab või mis võimule pääsenuna jalge alla tallab," kirjutas Reinsalu.

"Selles mõttes ei ole vahet natsionaalsotsialismil, fašismil või kommunismil. Kõik need ideoloogiad kuulutasid oma õigust oma sõgeda tulevikuvisiooni nimel hävitada terveid rahvaid ja ühiskonnakihte ning kuulutada teisi alaväärtuslikeks ja utoopilisse tulevikku mittesobivateks, keda seetõttu tuli kas ümber kasvatada, sundida virelema ilma lootuseta paremale tulevikule või nad hoopis elamiskõlbmatuile kõnnumaadele ümber asustada," seisab kirjas.

Reinsalu toonitas, et justiitsministritele, kelle ülesandeks on seista õiguse ja õigluse eest, peab eriti oluline olema inimsusvastaste kuritegude hukkamõistmine. "Selleks oleme me kohustatud hoolimata sellest, millised olid nende kuritegude toimepanemise eesmärgid ja vaatamata sellele, kes olid nende kuritegude ohvrid," seisab kirjas.

Kirjas nentis Reinsalu, et Eesti ja Kreeka saatus 20. sajandil on olnud erinev. "Erinevalt Kreekast on Eestil kahe okupatsiooni, kahe totalitaarse diktatuuri võimu all elamise kogemus. 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti, 1941. aastal tulid siia natsionaalsotsialistid ja 1944. aastal jätkus kommunistlik okupatsioon," kirjutas Reinsalu.

"Oma riigi ja rahva kogemuse valgel vaidlen ma vastu teie väitele selle kohta, et kommunismis oli ka midagi head," kirjutas Reinsalu. Ta tõdes, et Nõukogude Liit NSV Liit mängis otsustavat rolli natsionaalsotsialistliku Saksamaa purustamisel, kuid Punaarmee ei vabastanud Ida-Euroopat selleks, et varem natside poolt okupeeritud riigid ja rahvad saaksid oma tulevikku ise määrata.

"Vabaduses ja demokraatias on igaühel õigus religioossetele või ideoloogilistele veendumustele, mis ei kutsu üles teiste inimeste hävitamisele ning kukutama kehtivat korda vägivallaga. Teistsugune on meie vahekord süütute ohvritega. Ohvrile ei ole vahet, kas ta mõrvati aaria rassi parema tuleviku nimel või sellepärast, et ta kuulus ühiskonnaklassi, kellele polnud kommunismis kohta," kirjtuas Reinsalu.

"Me peame mälestama kõiki totalitaarsete ja autoritaarsete diktatuuride ohvreid, millele kutsub meid üles Euroopa Parlamendi 2009. aasta 2. aprilli resolutsioon Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist ning millest lähtuvalt mälestasime me tänavu totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvreid Tallinnas," seisab kirjas.

Kreeka justiitsminister Stavros Kontonis teatas eelmisel nädalal, et lükkab tagasi Eesti kutse osaleda 23. augustil Tallinnas peetaval rahvusvahelisel kommunismikuritegude uurimist puudutaval konverentsil, kuna ei Kreeka valitsus ega rahvas ei jaga seisukohta, et kommunismi ja natsismi saab võrdsustada.