Hanso: Zapadi puhul on võtmeküsimus Poola-Leedu piir ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et Venemaa suurõppuse Zapad 2017 valguses on Balti riikide julgeoleku võtmeküsimus Poola-Leedu piiril asuva Suwalki koridori turvalisus.

Hanso ütles, et Venemaa rünnaku puhul Eestile oleks sõjalises konfliktis automaatselt ka britid ja prantslased ning see ongi heidutus. "Need on ÜRO julgeolekunõukogu riigid, antud ajahetkel, mõlemad on tuumariigid. See ongi diplomaatiline positsioon, kus me tahame olla, et Venemaa mõistaks, et siia ei ole mõtet jaurama tulla, sest asi on palju tõsisem kui ainult Eesti, ainult Läti, ainult Leedu," sõnas ta.

"See on ka keel, mida mina arvan, et Venemaa mõistab," ütles Hanso.

Peagi algava Venemaa suurõppuse Zapad 2017 kohta ütles Hanso, et Venemaa ja Valgevene tegevust tuleb tähelepanelikult jälgida.

"Meie julgeoleku seisukohast on ülimalt oluline Poola-Leedu piir. /.../ Võtmeküsimus on see 80-100 kilomeetrit Suwalki koridori, mis jääb Valgevene ja Kaliningradi vahele. Venemaa poolt vaadates oleks loogiline proovida meid ära lõigata. Nad on selle koridori sulgemist ka varem harjutanud. Valgevene, kus ma olen ise võrdlemisi hiljuti käinud ja täpselt nendest asjadest väga otseselt ka oma Valgevene kolleegidega rääkinud, kummutab igasugused sellised väited. Et kindlasti nende territooriumi millekski selliseks ei kasutata," rääkis Hanso.

Ainar Ruussaar küsis, kas valgevenelased kardavad, et venelased tulevad ja ei lähe enam ära.

"Ise nad ütlevad, et ei karda, aga kui ridade vahelt lugeda, siis me teame kõik neid [Valgevene presidendi Aljaksandr] Lukašenka ja [Venemaa presidendi Vladimir] Putini vahelisi pingeid, me teame, et Lukašenka ei ole mingisugune Putini-mees nagu väga paljud arvavad, vaid ta on lihtsalt mees, kes tahab ise ennast ja oma võimuladvikut Valgevenes üleval hoida. Ja nende vahel on tõsine rivaalitsemine ja konkurents. Ma olen päris kindel, et Lukašenka on murelik selle üle, mis Putinil tema jaoks varuks võib olla," lausus Hanso.

Hanso tõi välja, et Lukašenka ei ole tunnustanud Krimmi Venemaa osana ja Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas ega ka Gruusias. Samuti ei ole Lukašenka Hanso sõnul lubanud Valgevene pinnale ühtegi Venemaa sõjaväebaasi, hoolimata sellest, et Venemaa on seda korduvalt nõudnud.

"Vastuolud on, ja Lukašenka ei ole kahtlemata Putini jaoks mugav partner, seetõttu sellised spekulatsioonid ringlevad," ütles ta veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: