"Suud puhtaks" ülevaade: kas Eesti iseseisev kaitsevõime on piisav?
Ukraina sõjast võiks Eesti õppida, et kui piirivalve on nõrk, läheb olukord kiiresti kehvaks. Mitmed saatekülalised on selle poolt, et piirivalve peaks politsei haldusest tagasi kaitseväele minema. Tehnilistest küsimustest kerkis esile aga palju põhimõttelisem: kuivõrd hästi on kaitseväe juhtimine korraldatud?
Kirjaniku Leo Kunnase hinnangul kaotaks Eesti homme algava sõja, sest selleks ei olda valmis - üksuste kriisijuhtimine on kesine ja ametite koostööd pole piisavalt harjutatud. Tegevväelane kolonel Veiko-Vello Palm ei nõustu Kunnasega ja kinnitab, et tema teab hästi, kuidas juhtimise vallas käituda.
Kaitseväe juhtimisstruktuure kritiseeris ka erukindral Ants Laaneots, kelle hinnangul on kaitsevägi praegu tupikus. Mõni aasta tagasi tehtud struktuurimuudatuste tõttu on tema hinnangul nüüd arusaamatu, kes ja kuidas nii kaitseväe kui ka kaitseliidu väeosi juhatab.
Kolonel Vahur Karus nentis, et kui praeguseks on varustatuse (nt laskemoona) tase Eestis hüppelise arengu teinud, siis ametite koostöö jätab kohati soovida. Näiteks näeb ta, et oma rolli peaks ministeeriumite kõrval võtma ka riigikantselei kui üks põhilisi koordinaatoreid.
Nii nagu pole kaitseliit üksi hõbekuul, mis vaenlase hävitaks, ei saa hõbekuuliks nimetada ka kaitseväge või kaitseministeeriumi üksi, selgitas Karus.
Piirivalve - kaitseväe või politsei kontrollida?
Leo Kunnas ja Mart Helme toetaksid piiri valvamise ülesande kaitseväelastele andmist. Nendega nõustus ka Ants Laaneots, kelle hinnangul nõuab seda praegune julgeolekuolukord.
Presidendi julgeolekunõunik Peeter Kuimet aga rõhutaks hoopis luure ja eelhoiatuse parendamist.
Kunagine kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts meenutas, et juhul kui Eesti peaks otsustama investeerida sõjaväestatud piirivalvesse, tuleksid tehtud kulud üksuste kogutud infoga riigile kiiresti kaudsete tuludena tagasi.
Rohkem mõtteid otseblogist:
"Suud puhtaks" ootab vaatajate mõtteid riigikaitse teemal Twitteri vahendusel, märgistades oma postitus teemaviitega #suudpuhtaks.
14. septembril alustab Venemaa Föderatsioon koos Valgevenega ühisõppust Zapad 2017. Suuremahuline sõjalise võimekuse ja tegevuse õppus on muutnud naaberriigid rahutuks, eri hinnangutel osaleb õppustel 100 000 kuni 140 000 sõdurit, ametlikult kirjeldatud 13 000 asemel. Seda, mis toimub piiri taga, saame hinnata eemalt. Meie asi on vaadata, kuidas on olukord kodus. Tänase saate keskne küsimus on: kas Eesti iseseisev kaitsevõime on piisav?
Eesti panustab 2015. aastast riigikaitsesse enam kui NATO nõutud kaks protsenti SKPst. 2016. aastal olime kaitsekulutuste osakaalult NATO-s kolmandal-neljandal kohal.
Sel kevadel paigutati Eestisse NATO liitlaste 1200-meheline lahingugrupp. Paar aastat on Eestis paiknenud kompanii suurune USA üksus ning Baltikumi katab NATO õhuturbemissioon.
Venemaa relvajõudude võimekus meie piirkonnas on selgelt üle Balti riikide ja NATO liitlasvägede ühisvõimekusest Baltikumis.
Kas Eesti iseseisev kaitsevõime on piisav, et võimaliku Venemaa agressiooni korral pidada vastu kuni NATO liitlaste abi saabumiseni? Kas meie iseseisev kaitsevõime on piisav, kui NATO kollektiivkaitse artikkel 5 tõhusalt ei käivitu?
Saates arutlevad kirjanik ja reservkolonelleitnant Leo Kunnas, riigikaitse planeerimise osakonna asejuht kolonel Vahur Karus, Eesti välispoliitika instituudi uurija Karmo Tüür, reservohvitser Ilmar Raag, Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm, presidendi julgeolekunõunik Peeter Kuimet, endine Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts (Vabaerakond), riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees
Mart Helme (EKRE), riigikogu riigikaitsekomisjoni liige kindral Ants Laaneots (RE), Põlva maavanem ja kaitseliitlane Igor Taro jt.
Toimetaja: Greete Palmiste
