Teadur: Zapad näitab Valgevenele, kui palju ta sõltub Venemaast
Kaitseuuringute keskuse teaduri Henrik Praksi hinnangul näitab neljapäeval alanud õppus Zapad Valgevenele seda, kuivõrd ta sõltub Venemaast.
Praks rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Zapadi peamine probleem on selles, et Venemaa pole olnud õppuse osas avameelne ja läbipaistev.
"Kas või numbrid, et õppusel osaleb alla 13 000 sõjaväelase. Tegelikult kõik sõltumatud vaatlejad on öelnud, et õppustel osalejate arv on tõenäoliselt üle 100 000, mis teeb selle üldse suurimaks Venemaa õppuseks Lääne suunal pärast külma sõja lõppu. Samuti õppus ei toimu ainult Valgevenes. Fookus on paljuski Valgevenes, aga õppus toimub kogu Venemaa lääneosas, sealhulgas aladel, mis on otseselt meie piiri taga," selgitas ta.
Praksi sõnul on ajalooliselt olnud probleem ka selles, et Venemaa on õppusi kasutanud ettevalmistuseks hilisemateks sõjalisteks sammudeks, näiteks 2008. aastal Gruusia puhul.
Sarnane olukord oli ka Ukraina konflikti alguses. "Venemaa koondas 2014. aasta veebruari lõpus, märtsi alguses Krimmi annektsiooni ajal Ukraina idapiirile märkimisväärse sõjalise kontingendi, mis osutas Ukrainale sõjalist survet sel hetkel," lisas teadur.
Seda, et Venemaa sooviks õppuse järel ka konflikti Valgevenega, Praks ei usu.
"Sellest räägitakse palju, et kas õppuse lõpus Vene väed üldse Valgevenest lahkuvad või osa lahkuvad, aga mitte kõik. Valgevene on Venemaa sõjaline liitlane muidugi, õppus toimub ju Valgevene ja Venemaa sõjalises koostöös," rääkis Praks.
"President Lukašenko üritab balansseerida ja ei ole lubanud Vene sõjaväebaasi teket Valgevenesse. Selge on, et Venemaa ei luba Valgevenel eemalduda Venemaast, aga samas on hetkel võib-olla vähetõenäoline, et soovitakse otsest kriisi või konflikti Valgevenega," lisas ta.
Samas tõdes Praks, et kindlasti annab õppus Valgevenele signaali Venemaa sõjalisest võimsusest ja näitab Valgevenele seda, kuivõrd sõltuv ta Venemaast on.
Toimetaja: Merili Nael