Soome kaitsepolitsei juht Antti Pelttari ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kaitsepolitsei ajakohastas ohuhinnangut terrorismi kohta selle aasta juunis ning, et nii selles kui ka eelmises hinnangus arvestati ühe võimaliku ohuna ka sellega, et üksik ründaja või väike rühm paneb Soomes toime terrorirünnaku.

Augustis Turu kesklinnas inimesi pussitanud terrorist oli saabunud Soome varjupaigataotlejana, kuid see ei tähenda, et kaitsepolitsei hakkaks pidama kõiki varjupaigataotlejaid potentsiaalseteks terroristideks.

"Me räägime siiski radikaalsest islamismist, mis teatud mõttes väärkasutab islamit oma vägivaldse poliitilise ideoloogia alusena. Ma ei paneks küll võrdusmärki islamimaadest pärit sisserändajate ja terrorismi vahele," ütles Pelttari.

"Meie terrorismivastase jälgimise all on praegu 350 inimest, kellel on meie andmetel sidemeid rahvusvahelise terrorismiga ning nad konkreetselt kas toetavad terrorismi või teevad midagi veel tõsisemat. Me pole avalikustanud seda, kes need inimesed täpsemalt on, kui nii palju võin öelda, et nende hulgas on nii rahvuselt soomlasi kui ka sisserändajaid," lisas ta.

Varjupaigataotlejate hulga plahvatuslik kasv kaks aastat tagasi on tekitanud Soomes ühiskondlikku turbulentsi ning kohati ka agressioone nii poliitilise spektri paremas kui ka vasakus ääres. Sellest hoolimata ei pea Pelttari kohalikke äärmuslasi kuigi suureks üldiseks ohuks.

"Me jälgime loomulikult ka neid arenguid, aga Soomes on parem- ja vasakäärmuslike liikumiste ulatus selline, et ühiskondlikku tasakaalu need meie hinnangul praegu ei ohusta. Radikaalne islamiterrorism on hetkel selgelt suurem oht Soome turvalisusele," rääkis Pelttari.

2015. aastal Soome saabunud varjupaigataotlejate lainest on suurem osa saanud oma taotlusele eitava vastuse. Paraku on olukord täna aga selline, et sajad kui mitte tuhanded neist eitava vastuse saanud varjupaigataotlejatest pole nõustunud Soomest lahkuma. Kus nad on, mida nad teevad ja millised võivad olla nende plaanid, ei tea aga praegu mitte keegi.

Praegu pensionipõlve pidav Soome politsei endine juht Mikko Paatero avaldas 2016. aasta septembris raamatu, mis maalis sünge pildi Soome siseturvalisusest varjupaigataotlejate koorma all. Nüüd, aasta hiljem on ta oma väljaütlemistes pisut mõõdukam, kuid leiab siiski, et kümnetesse tuhandetesse ulatunud varjupaigataotlejate mass on Soomet kahjustanud.

"Eelkõige mõjutas see inimeste mõtlemist ning jagas soomlasi kahte leeri, mis on politseitöö seisukohalt alati halb variant. Aga muidugi oli ka varjupaigataotlejate hulgas radikaliseerunud indiviide, kes nüüd hiljem politseile peavalu tekitavad," sõnas Paatero.

Kuigi Paaterol on poliitikutele nii mõndagi ette heita - näiteks, et Soome politseil on nende ülesannete rohkuse kohta liiga vähe raha ning ka varjupaigataotlejate majutuskeskused on kohati politseijaoskondadest ebamõistlikult kaugele paigutatud -, on ta ühe aspektiga siiski rahul. Soomes on suudetud vältida sisserändajate paralleelühiskonna ja osaliselt väljaspool seadust olevate piirkondade tekkimist.

"Soomes on see minu arvates päris hästi kontrolli all püsinud. Aga kuna me teame olukorda Rootsis, kus selliseid piirkondi on pea 30, peaks me seda tõsiselt võtma ja rakendama meetmeid, et Soomes ei tekiks ühtki sellist piirkonda," lisas Paatero.

"Eelkõige tähendaks see, et ühesugustel inimestel ei lastaks samasse piirkonda elama koonduda. Kõikides asumites peaks elama erineva taustaga inimesi," selgitas Paatero.