Rain Kooli: kust tuleb kurjus ja kuhu kaob mõistus ({{commentsTotal}})

Kui me imestame selle üle, millisteks sõnadeks (õnneks siiski mitte veel tegudeks) on valmis meie kodukootud vaenukõnelejad, siis pole põhjust lahutada seda mingiks eraldiseisvaks nähtuseks. Kasvanud on üleilmne kurjuse foon ning siiamaile jõuab see loetud aja jooksul – nagu kõik teisedki tänapäeva nähtused, näpuvurridest finantskriisini, tõdeb Rain Kooli kommentaariks Eero Epneri artiklile „Kurjuse normaliseerumine“.

Eero Epneri Postimehe arvamus- ja kultuurilisas avaldatud artikkel „Kurjuse normaliseerumine“ oli ilmselt üks läinud nädalavahetuse jagatumaid lugusid eestikeelses sotsiaalmeedias.

Teema ega selle käsitlemine pole iseenesest uus, küll aga tegi Epner seda dramaturgile omase hoogsusega.

Olen kurjuse normaliseerumisest mõtelnud ja ütelnud minagi, kuid viimasel ajal olen püüdnud olukorra tõdemisest edasi, selle põhjusteni jõuda. Need on loomulikult mitmetahulised, kuid toon teieni mõned viimaste aegade tähelepanekud.

Kurjus toidab kurjust. Kui me imestame selle üle, millisteks sõnadeks – õnneks siiski mitte veel tegudeks – on valmis meie kodukootud vaenukõnelejad, siis pole põhjust lahutada seda mingiks eraldiseisvaks nähtuseks. Kasvanud on üleilmne kurjuse foon ning siiamaile jõuab see loetud aja jooksul – nagu kõik teisedki tänapäeva nähtused, näpuvurridest finantskriisini.

Need inimesed meie keskis, kel kurjuse ja vaenu vallapäästmise soodumus sisemuses olemas, on ilmselgelt saanud enda jaoks teretulnud sütitust sellest, mis toimub laias maailmas. Sealhulgas ka sellest, millise kõnepruugiga on näiteks islamiäärmuslased lääne ühiskondi kostitanud.

Islamiäärmuslaste räige retoorika jõudis lääne inimeste teadvusse pikka aega filtreerituna, sest kes neid vanade habemike kusagil koopasuus salvestatud araabiakeelseid jorinaid ikka mõistis ja seeläbi oluliseks pidas. Isegi pärast täna 16 aastat tagasi aset leidnud New Yorgi terrorirünnakuid.

Siis aga saabus äärmusluskaardile ISIS ja muutis käeviibutusega kogu senise kommunikatsiooni. Sujuvas britipärases inglise keeles loobitud rõlgused lääne elulaadi ja inimeste suunas on tänaseks saanud täiendust paljudest teistest Euroopa keeltest – isegi väike soome keel pole enam piisavalt väike, et mitte islamiäärmuslaste propaganda vahendiks sobida.

Kui räme vaenukõne ja kurjust täis retoorika aga juba kord kas nüüd otseselt salongikõlblikuks saab, aga vähemalt tee inimeste teadvuseni rajab, käivituvad inimloomuse tumedamasse poolde programmeeritud seaduspärad – kui kusagil keegi võib, siis võime meiegi ning kui nemad meie jutu peale vunki lisavad, siis trumpame me nad kindlasti üle.

Lubatavusel ei ole mingit konkreetselt mõõdetavat piiri, see on pigem nagu kontrolljoon, mida pole ühelegi kaardile kantud. See on veelgi ähmasem kui India, Pakistani ja Hiina piiritülisid põhjustavad piirkonnad ning seetõttu käib selle järjepidev ületamine ning seeläbi ka uude kohta nihutamine aegamööda ning märkamatult.

Omaette võimendina mõjub kõigele sellele ka tänapäevase digitaliseerunud ja võrgustunud maailma hõlpsus. Me elame juba ammu jagamisajastus, kus originaalset sünnib vähe, isegi koopiaid nii väga mitte – sest loomise asemel on lihtsam üles korjata ja ringlusesse saata. Nii levibki igasugune populism, vaenukõne ja kurjus üle nii araabia-, inglis- kui ka muukeelse maailma mängleva kergusega: ühes maailma punktis ühel hetkel välja öeldu on mõne nädalaga kogu maailma samamoodi mõtlevate inimeste kasutuses.

Äärmisel juhul lisab keegi juurde mõne omakeelse „vaimuka“ loosungi. Ja nii ongi kurjus lokaliseerunud, legaliseerunud ja normaliseerunud.

Tänaseks on igasugused äärmused – islamistlikud, kristlikud, vasak- ja parempoolsed – juba üle ilma ühinenud kurjusest ja vaenukõnest kantud ringmängus. Meil, mõõdukatel, jääb üle aga püüelda selle poole, et mõistus siiski laias laastus võidab ning et selle ringmängu näol pole lõpuks siiski tegemist 21. sajandi versiooniga Notke „Surmatantsust“. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: