Kohus teeb "tühja kasseti tasu" kohtuasjas otsuse oktoobris
Tallinna ringkonnakohus vaagis teisipäeval autoreid esindavate organisatsioonide nõuet, milles leitakse, et riik peab neile hüvitama salvestusseadmete ja -kandjate loetelu täiendamata jätmisega tekitatud kahju.
Ringkonnakohus teeb MTÜ Eesti Autorite Ühingu, MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Esitajate Liidu kaebuses otsuse 26. oktoobril.
Samas andis kohus 2. oktoobrini pooltele aega kohtule teatada kompromissi võimalikkusest, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Mullu septembris tühistas riigikohus ringkonnakohtu kevadise vaheotsuse, kuna leidis, et autoriõiguse seaduse asemel tulnuks selles küsimuses kohaldada infoühiskonna direktiivi.
Vaidlus käib nn tühja kasseti tasu üle, mida küsitakse salvestusseadmete ja -kandjate tarnijatelt ja müüjatelt, sõltumata sellest, milleks salvestuskandjat või -seadet ka tegelikult kasutatakse.
"Tegemist on hüvitisega autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale ning tasu määr on alates 2006. aastast kolm protsenti salvestusseadmete ja kaheksa protsenti salvestusvahendite tarnimise hinnast ilma käibemaksuta," ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-ile toona.
Eesti Autorite Ühingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu hinnangul on autoritel, keda nad esindavad, aastatel 2010–2013 jäänud saamata õiglane tasu, kuna valitsus ei ole kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt "tühja kasseti tasu" arvestatakse. Valitsuse vastav määrus kehtib alates 2006. aasta jaanuarist.
Riigikohtu halduskolleegium märkis, et antud asjas tuleb mõõta valitsuse määruse kooskõla infoühiskonna direktiiviga.
Kolleegiumi arvates on infoühiskonna direktiivi sõnastus ja eesmärk piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist. Direktiivi säte ei pruugi aga olla selge küsimuses, kui suur oleks pidanud hüvitis olema.
Aastatel 2010–2013 vähenes nimekirja kantud kaupadelt kogutav tasu oluliselt. Kolleegium peab tõenäoliseks, et osa tulust jäi autoritel saamata seetõttu, et valitsus rikkus kohustust täiendada nimekirja uute turule tulnud seadmetega (arvutid, nutitelefonid jne).
Samas ei saa eeldada, et määruse nõuetekohane täiendamine oleks autoritele taganud hüvitiste senise taseme säilimise. Nõuetekohase hüvitise kindlakstegemisel ei saa lähtuda vaid tänapäevaste salvestusseadmete müügikäibest, sest neid seadmeid kasutatakse ka paljudel muudel otstarvetel kui teoste reprodutseerimine, leidis kohus.
Muuhulgas on arvuteid võimalik kasutada nt muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks viisil, mille puhul ei ole "kassetitasu" kogumist ette nähtud. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda inimeste tarbimisharjumustest, mis võivad ajas muutuda.
Toimetaja: Marek Kuul