"On teatud etnilisi rühmi konkreetsetest riikidest – ma ei hakka neid praegu nimepidi nimetama –, kes on altid radikaliseerumisele," ütles Jauniškis pühapäeval Leedu rahvusringhäälingu LRT telesaates.

"Võin esitada mõned numbrid: umbes kümnele inimesele on keelatud Leetu siseneda või on nende viisad tühistatud, eriti Kesk-Aasia riikidest, kuna neil olid teatud sidemed terroristlike organisatsioonidega või nende puhul oli tugev oht radikaliseerumiseks. Need on inimesed, kelle kohta meil oli tõendeid," rääkis ta.

Lahkuv luurejuht märkis, et Leedus viibivate Kesk-Aasia ja Lõuna-Aasia migrantide seas on suur tõenäosus radikaliseerumiseks.

"Moslemi [kogukond] on haavatav teatud radikaliseerumisvormide suhtes ja me ei saa välistada, et see võib tulevikus probleeme kaasa tuua," ütles Jauniškis.

"Me peaksime oma immigratsioonipoliitika tõsiselt üle vaatama ja jälgima, kuidas me neid inimesi integreerime, tagades, et nad jäävad rahulolevaks ega kujuta endast pikas perspektiivis ohtu," lisas ta.

Seoses Kesk-Aasia riikidest pärit migrantide arvu suurenemisega Leedus viimastel aastatel on VSD varem hoiatanud islami radikalismi võimaliku kasvuga seotud ohtude eest.

Eesti kaitsepolitsei (kapo) teatas juba 2023. aastal, et võimaliku radikaliseerumisohu tõttu soovitati siseministeeriumil kehtestada 2022. aastal sissesõidukeeld 23 isiku suhtes. Seda, et radikaalsuse süvenemine Eesti moslemikogukonnas teeb murelikuks, märkis kapo juba oma 2015. aasta aastaraamatus.

Islamistliku radikaliseerumise märkidest räägitakse ka kapo tänavuses aastaraamatus, kus öeldakse: "Tõenäoliselt on ka Eesti terrorismi ja islamistliku äärmuslusega kaasneva ohu uue kasvufaasi alguses."