Eesti suguse väikese avatud majanduse puhul sõltub pikaajaline majanduskasv eelkõige investeeringutest. Ilma tootlike ja efektiivsete investeeringuteta pole majanduskasv ega rikkaks saamine võimalik.

Vaatame siinkohal, mida on OECD-l öelda meie majanduskliima ja investeeringute struktuuri kohta. Eelmisel nädalal avaldatud raporti kohaselt peab OECD meie majanduskeskkonda investeeringute tegemiseks soodsaks. Samas rõhutatakse, et viimasel 5-6 aastal on reaalinvesteeringute tase stagneerunud ning nende mõju majanduskasvule nullilähedane. Stagnatsioon, mis on valitsenud Eesti majanduses viimase kriisi järgsetel aastatel, on ilmekalt nähtav ka investeeringute dünaamikas.

Investeeringute osakaal SKT-s on 10 aastaga vähenenud 14 protsendipunkti. Erasektori investeeringute tase on kokku tõmbunud pea kõigis sektorites. Seega – selle raporti valguses on kuidagi kohatu rääkida üleinvesteerimisest.

Võrreldes erasektori investeeringutega on valitsussektori panustamine olnud siiski stabiilsem; seda küll suuresti Euroopa toetusfondide kasutamisele tuginedes.

Viimase kümnekonna aastaga on välisinvesteeringute sissevool vähenenud dramaatiliselt: neid on SKT mahuga kõrvutades ainult 4 protsenti (kümme aastat tagasi 10 protsenti). Neist investeeringutest suurema osa moodustavad ka reinvesteeritud tulud ehk välisettevõtete siin teenitud kasumid. Uut ja värsket raha pole Eesti majandusse viimase 10 aastaga suurt juurde toodud.

Aga just nimelt reaalsed välisinvesteeringud mängivad tähtsat rolli, kui tahame olla osalised  globaalsetes väärtusahelates ning osa saada rahvusvahelisest oskusteabest. Paraku oleme kapitali kasutamise intensiivsuse poolest OECD riikide seas üsna viimased.

Kuigi Eesti on digivaldkonna asjades arenenud, jäävad investeeringud neissegi sektoritesse rahvusvahelises mõõtkavas suhteliselt tagasihoidlikuks, kui võrdleme neid investeeringute kogumahuga. Infotehnoloogia kasutamise taseme poolest väljaspool pangandussektorit oleme OECD riikide hulgas koguni tagareas.

Mis siis investeeringuid Eestis on pidurdanud?

Esiteks madal majanduskasv ja meie toodete ekspordinõudluse vähenemine meie peamiste kaubanduspartnerite juures.  Oma osa mängib siin ka Euroopa Liidu toetusfondide kasutamise  aeglane start.

Teiseks geopoliitilise ebakindluse hüppeline kasv. Mida rohkem me räägime meie liitlaste uutest tankidest Tapal, seda vähem on põhjust rääkida uutest investeeringutest Eestisse. Ebakindlad on viimastel aastatel olnud ka Eesti oma ettevõtted ning eelistanud pigem säästa selmet investeerida.

Kolmandaks piirab meie majanduskasvu ka töötajate puudus. Investeerimise kontekstis räägitakse, et kõrge kvalifikatsiooniga töötajate puudus ei võimalda investeerida teadus- ja tehnoloogiamahukatesse ärisektoritesse. Kui kõrgkvalifitseeritud töötajaid pole piisavalt, siis  kanduvad investeeringud neisse sektoritesse, kus saab hakkama madalama haridustaseme ja vähemate oskustega. See omakorda toob kaasa palgasurve ja konkurentsivõime vähenemise ka neis sektoreis.

Raportis rõhutatakse, et Eesti investeeringute tase immateriaalsesse kapitali ehk siis inimkapitali, oskustesse ja teadmistesse jääb palju alla OECD keskmise taseme. Mõeldud on investeeringuid muu hulgas meie haridussüsteemi, ümberõppesse ja töötajate oskuse arendamisse. Suurem osa intellektuaalse kapitali investeeringutest koondub IT-, kommunikatsiooni- ja avalikku sektorisse; tööstus katab ainult 9 protsenti mittemateriaalsetest investeeringutest.

See seletab ka vähest innovaatiliste ettevõtete osakaalu Eestis. Ühelt poolt on Eestis tegemist väikeste ettevõtetega, kuid teisalt pole ka riik innovatsioonipoliitikat ja arendustegevust piisavalt jõuliselt toetanud.

Kuigi tundub, et Eestis on küll loodud head tingimused investeerimiseks ja eeldatavaks majanduskasvuks, on siiski midagi puudu ja tegemata. Minu meelest on puudu võimekusest (või tahtest) näha suurt pilti tervikuna.

Võltskasinuse hullusärk on üks majandusliku stagnatsiooni peapõhjustest. Ühiskonda ei vii edasi mitte ainult investeeringud rauda ja  ratastesse, vaid samaväärsed kapitalimahutused ka haridus- ja sotsiaalsüsteemi. Just inimkapitali arendamiseks tegemata jäänud investeeringud ei võimalda täna areneda ka ettevõtlussektoril.

Meie riikluse saja-aastane kangas saab aga olla tugev ja kirgas ainult sellisel juhul, kui selle kõikide siilude eest hästi hoolt kantakse. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.