"Minu soov oleks, et me järgmisel aastal kasvavate tulude juures kulusid ei kasvataks. Sealt tekib lisaraha ja läheneme eelarvetasakaalule," lausus Tõniste neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Peaminter Jüri Ratas ütles, et on seda meelt, et valitsus ja avalik sektor peab koostama riigieelarvet lähtudes majanduse ja rahanduse aluspõhimõtetest, mille üks oluline indikaator on tõesti majanduskasv.

Teisalt ei tohi peaministri sõnul ära unustada reaalset situatsiooni ehk kulutusi, mis on hädavajalikud.

Nii ei saa tema sõnul ära jätta olulisi investeeringuid teedesse, täiendavat rahaeraldist haigekassale ravijärjekordade lühendamiseks, kaitseinvesteeringuid.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et pikas vaates ja tervikuna on Eesti rahandus väga heas seisus, ühes parimas Euroopa Liidus.

Kriitiline Sõerd

Rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige Aivar Sõerd kommenteeris ERR-ile, et vaatamata järsult ülespoole korrigeeritud majandusprognoosile, ei suuda valitsus eelarvet tasakaalu viia ning reserve kasvatada.

„Värske majandusprognoos ütleb, et järgmise aasta eelarve on nii struktuurselt kui nominaalselt miinuspoolel. Kuna eelarve tulud kulusid ei kata, lähevad käiku ka olemasolevad reservid. 2018. aastal on täiendav eelarvekulude ja negatiivse rahavoo finantseerimisvajadus reservidest 113 miljonit eurot. Prognoosi andmetel vähenevad valitsussektori reservid ka 2019. aastal“, lausus Sõerd..