Rahandusministeerium tõstis käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi kevadise majandusprognoosiga võrreldes 1,9 protsendipunkti võrra 4,3 protsendini.

Veel kevadel eeldas rahandusministeerium, et käesoleva aasta majandus kasvab 2,4 protsenti ja Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) on 22,1 miljardit eurot.

Praeguseks on rahandusministeeriumi hinnang, et SKP-ks kujuneb 700 miljonit eurot enam ehk 22,9 miljardit eurot ja majandus kasvab 4,3 protsenti.

Lisaks korrigeeris rahandusministeerium ülespoole ka prognoosi tuleva aasta majanduskasvu, kuid vähem kui käesoleva aasta oma.

Kui kevadel ootas ministeerium 2018. aastal majanduskasvuks 3,1 protsenti, siis sügisese majandusprognoosi alusel võiks selleks kujuneda 3,3 protsenti ehk 0,2 protsendipunkti rohkem. Järgneval kahe aasta majanduskasvuks prognoosib rahandusministeerium jätkuvalt kolm protsenti.

Samuti on rahandusministeerium pisut ülespoole korrigeerinud oma inflatsiooni ootust – kevadise 3,3 protsendi asemel ootab ministeerium käesolevaks aastaks 3,4-protsendilist tarbijahindade muutust. Samas tuleva aasta hinnakasvu ootuse jättis rahandusministeerium muutmatuna 2,7 protsendi tasemele.

Ministeerium ootab, et kiirema majanduskasvu tõttu muutub strukturaalselt ülejääki prognoositud eelarvepositsioon neutraalseks. Samas väheneb selle tulevane defitsiit ja jõuab taas ülejääki 2020. aastal.

Samas ei ole riigieelarve positsiooni arvestamisel arvesse võetud seadusi, mis ei ole veel riigikogu poolt vastu võetud ja seega ei pruugi adekvaatselt kajastada eelarvepositsiooni muudatusi, sest mitmed olulised muudatused on veel menetluses.

Alkoholiaktsiisi laekumine väiksem

Riik ootab lähiaastatel majapidamiste säästumäära vähenemist, st perede kindlustunne praegusega võrreldes väheneb.

Euroopa majandusolud ei ole veel päris normaalsed, millest annab aimu riikide intressipoliitika, tõdes fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

"Hinnatõusu kõrgpunkt on möödas," väitis analüütik.

2017. aastal on oodata enam kui kaks korda kiiremat kasvu kui 2016. aastal, maksutulude kasv aga jääb sisuliselt samaks. Põhjuseks on palgakulud ja hinnakasv, mis mõlemad on olnud väga kiired, selgitas fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.

Riigi osakaal majanduses väheneb mulluselt 40 protsendilt prognoositavalt 38 protsendini tänavu. Muuhulgas tähendab see, et riigipalgaliste arv ei tohiks kasvada.

Kütuse- ja alkoholiaktsiiside laekumist riigieelarvesse on prognoosis varasemast allapoole reguleeritud.

Alkoholi piirikaubanduse osakaal jõuab ministeeriumi hinnangul 16 protsendini. Vähenemas on ka soomlaste alkoholiostud Eestist: osalt liigub ostmine Läti piirile, osalt ostavad põhjanaabrid ministeeriumi hinnangul lihtsalt vähem alkoholi.

Sotsiaalkindlustusfondidel on paisumas reservid, nii et ülejääk on kujunemas nii töötukassa kui ka haigekassa reservides.

Riigieelarve on aga järgmistel aastatel väikesesse puudujääki kaldumas.

Keskvalitsuse võlg on viiendiku võrra vähenemas, laenu makstakse tagasi tavapärase maksegraafiku alusel.

"Majandus on saavutanud oma optimaalse taseme, hõljub selle ümber," põhjendas Kirsipuu, miks riik ei pea vajalikuks koguda praegu reserve.

Reservid hakkavad kasvama aastast 2020, mil riigiinvesteeringud on ära tehtud ja majanduse intensiivsem kasv on möödas.

Madis Abeni sõnul ei ole riigisektori investeeringute toel ehitussektorit praegu otseselt turgutada vaja, soodsam olnuks teha investeeringuid ehitussektori madalseisu ajal.

Minister Tõniste pidas küsimust, millal on riigil õige aeg teha investeeringuid, filosoofiliseks.

SKP taseme muutus ajas. Allikas: rahandusministeerium.