Spämmpost õilmitseb postiseaduse toel

Seadused käsitlevad masspostitust e-postkastis ja tavapostkastis erinevalt. Kui esimesel juhul peab e-postkasti omanik andma loa enda spämmimiseks, siis teisel juhul peab postkasti omanik nägema üksjagu vaeva, et spämmpostist keelduda.
E-postis on spämmimine ehk otseposti saatmine vaikimisi keelatud, kui just klient seda endale tellinud pole, nii et seaduse vastu eksiv masspostitaja riskib trahviga, kui häiritud reklaamisaaja asja nii kaugele on valmis ajama.
Hoopis teine lugu on aga tavaposti teel saadetava adressaadita otsepostiga, mida reguleerib postiseadus. Selle järgi on otsepost vaikimisi lubatud, nii et postkasti omanik pääseb ebasoovitavatest reklaamvoldikutest või linnaosalehtedest üksnes postkastile tõmmatud kleebise abil, mis adressaadita posti keelab.
Postiteenuste ja elektroonilise side seadusandlust kureeriva riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) ütleb, masspostitust puudutav erinevus e-posti ja tavaposti vahel pole taotluslik.
"Elektronposti osas tuleneb selline nõue e-privaatsuse direktiivist. Postidirektiiv sellist kohustust ette ei näe," põhjendab ta.
Postiseaduses lubatud otsepost on riigiettevõtte Omniva jaoks oluline osa ärimudelist, et nina vee peal hoida. Näiteks tänavuse aasta otsepostiteenuste käibeprognoos on kuus kuni kaheksa protsenti ettevõtte kogukäibest.
Mullu oli ettevõtte käive 92,6 miljonit eurot, seega võib otseposti käive olla suurusjärgus kuus-seitse miljonit eurot.
Omniva võrdlust e-postiga päris õigeks ei pea.
"Ametlikult on postkast saaja valduses olev vahend postisaadetiste kättetoimetamiseks. Kuna postiseadus nõuab, et postkastil oleks korteri number või maja number või talu nimi, siis ei ole postkast sedavõrd isikustatud, kuivõrd seda on e-postiaadress, mille kasutamiseks oleks nõutav isiku luba. Postkast teenindab aadressi ja ühe postkasti taga võib olla mitmeid isikuid, kes sinna saadetud saadetisi saavad," põhjendab Omniva meediasuhete juht Mattias Kaiv.
Keeruline loobumine
Postkasti laekuvast makulatuurist pole sama lihtne loobuda, kui e-postkasti saadetavast spämmist, kus piisab lahtiühtluslingi vajutamisest, kui postisaatja korrektselt on käitunud ja selle oma kirja sabasse lisanud.
Päris postkasti spämmist vabanemiseks tuleb aga läbida terve kadalipp.
"Juhul kui aadressil elav isik ei soovi oma postkasti reklaammaterjali, siis annab ta sellest teada oma postkastile vastava kleebise kleepimisega. Selleks tuleb postkasti omanikel esitada Omnivale aadressita reklaamist loobumiseks avaldus ja tähistada postkast vastava kleebisega. Kõige lihtsam on reklaamist loobumise avaldust esitada Omniva kodulehe kaudu. Samuti on reklaamist loobumise avaldusega võimalik pöörduda postkontorisse," kirjeldab Kaiv.
Kui otsepostist loobunu aga kolib, peab ta tegema uue loobumise avalduse, sest avaldus käib postkasti, mitte inimese kohta.
Seaduse muutmine pole päevakorral
Kuivõrd otsepost on Omnivale tulus äri, mille najal ärimudel osalt seisab, ei ole ka poliitikud huvitatud süsteemi muutmisest, et mitte riskida riigile järjekordse häda kaelatõmbamisega.
"Hetkel ei ole töös ühtegi arutelu või töögruppi, mis töötaks võimalike muudatustega selles teemas. Ka aruteludest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ei ole välja tulnud, et nende tööplaanid vastavat muudatust postiseadusesse sisse sooviksid viia," ütleb majanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Sester leiab, et praegune viis on eeskätt praktiline.
"Näiteks saab postiljon tuhat adresseerimata reklaamlehte ning peab need laiali jagama. Kuidas ta seda teeb? Ta lähtub postkastile kleebitud sildist. Siiani on lähtunud postiljon sellest, et kui postkastile on kleebitud reklaami keelav silt, siis ta sinna reklaami ei pane. Juhul, kui nüüd tavapostis rakendada elektronpostiga sarnast opt-in (eelnev loa andmine - toim.) loogikat, siis peab postkastidel asendama reklaami paigaldamist keelavad sildid reklaami lubava sildiga ning postiljon tohiks edaspidi reklaami panna vaid nendesse postkastidesse, kuhu on kleebitud vastav silt," selgitab Sester.
Põhimõtte muutmine postitamise keelamiselt loa andmisele kahandaks otseposti klientuuri ilmselt kordades. See aga ei toeta kuidagi postituru liidri, riikliku postiettevõtte Omniva ärimudelit.
Ajal, mil traditsioonilise postiteenuse osutamine ei ole juba ammu kasumlik, on riiklik postiteenistus töötanud välja järjest uusi teenuseid rahateenimiseks. Pakiautomaatide kõrval on oluline tuluteeniv haru ka nimelt otsepost, millega koos pakutakse äriklientidele ka reklaamide kujundamise ja trükiteenust.
Toimetaja: Merilin Pärli