Sossi mäe kinnistute omanikud on järjest algatanud detailplaneeringuid, mis võimaldaks neil olemasoleva madalhoonestuse asemele või tühjadele kruntidele kuni 14-korruselisi hooneid rajada.

Kuna kõik detailplaneeringutega seonduv on pikk protsess, ei julge keegi veel ennustada, millal ehituseks võiks minna. Enamik kinnistuomanikke on rehkendanud umbes viieaastase perioodiga.

2005. aastast "kohe tuleb"

Sossi mäe struktuurplaan pärineb juba 2008. aastast, mille KOKO Arhitektid koostasid Tallinna linna tellimusel üksiku kõrge Fahle maja toeks, mis 2005. aastal linnapea Tõnis Paltsilt üksnes selle klausliga ehitusloa saigi, et ümbrus kuni sama kõrgeid hooneid täis pikitaks.

Ent siis tuli majanduskriis ja edasine on juba ajalugu: kogu kavandatu külmutati, kõik algatatud detailplaneeringud lükati kalevi alla, nii et need jäid paremaid aegu ootama.

Nüüd on paremad ajad küllap käes, sest Sossi mäe detailplaneeringud on taas töös, et pika protsessi lõppedes kümne aasta tagune plaan viimaks realiseeruda saaks.

"Piirkonna detailplaneeringud valmistati tegelikult ette juba aastail 2006-2008, aga see tegevus selgelt soikus 2010-2012. Nüüd, aktiivselt aastatest 2013-2014 oleme kinnistuomanikega jälle aktiivselt kohtunud ja detailplaneeringutega on töö käimas," räägib Sossi mäe struktuurplaani koostanud KOKO Arhitektide juhatuse liige Andrus Kõresaar.

Struktuurplaan seab tingimusteks, et säilima peab Fahle hoone dominantsus ning vaatekoridorid sellele maamärgile. Samuti tuleb säilitada muinsuskaitsealune tsaariaegne tselluloosivabrik, mille võib ümber ehitada vaid vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.

Ka Sossi mäe jalamil paiknev katlamaja peab linna reservkatlamajana säilima.

Uute hoonete maksimaalseks lubatud kõrguseks on sõltuvalt asukohast kuni 14 korrust või kuni 83,5 meetrit - need nõuded tulenevad muuhulgas lennujaama asukohast, kuivõrd Sossi mägi jääb täpselt lennukoridori äärde.

Samuti määrab struktuurplaan ära, kuhu peavad tulema pargid ja jalgteed, kuhu jääma vaatekoridorid Fahle majale ja vanalinnale, et hoonete kerkimises keskkonna kaootiliseks muutumist ära hoida.

Ehkki kõik kinnistuomanikud kinnitavad, et tegemist on ca viieaastasesse tulevikku jäävate plaanidega, mistõttu ei saa midagi konkreetset veel öelda ning detailplaneeringuid tehakse lihtsalt igaks juhuks, kui ükskord vajadus peaks tekkima, on Kõresaar kindel, et kuni 14-korruseline hoonestus on kuni kümne aasta perspektiivis siiski Sossi mäe reaalsus.

"Vaadates kesklinna arenguid, soosib Ülemiste kiire areng, et kesklinn ja Ülemiste hakkaksid kokku kasvama. Sossi mägi on selgelt alaarendatud, arengupotentsiaaliga koht," ütleb Kõresaar. "Kinnistute väärtusele ja omanike soovile mõeldes väga suure tõenäosusega keegi väiksemaid hooneid ei planeeri."

"Ehitusperspektiiv võiks olla järgmised kümme aastat - kui majandusolud on stabiilsed, siis võiks see olla reaalne," hindab Kõresaar.

Sikupilli Keskuse külge kaks torni

Nii kavandab Sikupilli Keskuse omanik detailplaneeringuga kahe 11-korruselise bürooruumidega torni ehitust keskuse restoraniosa juurde.

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on eesmärk kaubanduskeskus ümber ehitada ja laiendada. Planeeritud on kolmekorruseline juurde- ja pealeehitus ning lisaks kaks 11-korruselist torni, mis moodustaksid aktiivse tänavaseina, kus tänavaga tasapinnalised ruumid avaneksidki otse tänavale.

Hoone kolmekorruselise osa katusemaastikule tuleb tagada vaadeldavus kõrgematelt korrustelt, mistõttu tuleb need kujundada katusaedadena.

Sikupilli Keskus OÜ juhatuse liige Hindrek Leppsalu ütleb, et senist kauplusehoonet maha lammutada pole plaanis, tornid kavandatakse restoraniploki ees asuva parkla asemele.

Tornidesse kavandab omanik bürooruume. Kaubanduskeskust laiendada pole plaanis - teisel pool Ülemiste sõlme on juba hiiglaslik Ülemiste Keskus ja ehitamisele teine väga suur T1 keskus.

Leppsalu on kindel, et Sikupilli Keskuse klientuur ei kao, sest neil on erinev nišš.

"Meie kinnistu on tegelikult sama suur kui T1 kinnistu, aga hoone pinda on viis korda vähem. Üks on kaubanduskeskus, teine esmatarbekaupade keskus," kirjeldab Leppsalu.

"Kaubandus toimib hästi ühel korrusel. Kui teha hoone kahekordseks, peab see hästi suur olema, aga ikka on esimesel korrusel alati rohkem rahvast kui teisel korrusel," ütleb Leppsalu.

Millal ehituseks läheb, ei julge Leppsalu veel pakkuda, kuid usub, et protsess võiks lõpule jõuda pigem viie aasta perspektiivis. Seega võetakse täpsem planeerimine ette siis, kui detailplaneeringuga kõik korda saab.

Asumi vanimale hoonele korrus peale

Sikupilli Keskuse kõrval asub Sikupilli asumi vanim hoone - 1830. aastal rajatud sõjaväehaigla aadressil Tartu mnt 85, kus praegu tegutseb Harju maakohus. Läbi aegade on hoones asunud ka naistevangla, tapivangla, spordihoone ja vanglate amet.

Vaatamata auväärsele vanusele ei kuulu asumi vanim hoone muinsuskaitse alla. Harju maakohus, mis sealt kohtu ühishoone valmimisel välja kolib, jätab hoone tühjaks.

Hoonet haldav Riigi Kinnisvara AS lubab, et ajalooliselt väärtuslik hoone lammutamisele ei lähe, küll aga kavandatakse selle külge 13-korruselise hoone ehitust, mis paineks vana kohtuhoone ja Sikupilli Keskuse vahelisel alal, mida praegu eraldab vana paekivimüür, mis tuleks detailplaneeringu kohaselt vähemalt osaliselt säilitada.

Siiski võimaldab detailplaneering ka ajaloolist vanglahoonet osaliselt lammutada ja ehitada kahekordsele hoonele peale kolmanda korruse.

Vanasse hoonesse võib rajada äri- ja teenindusruumid, uude tornmajja võib rajada nii bürood, korterid kui ühiskondliku hoone.

"Tänasel hetkel konkreetseid plaane tähtaegade ja tulevaste kasutajate osas ei ole," tunnistab RKAS-i projektijuht Kalmer Gross. "Tuleb uus hoonemaht ja see integreeritakse olemasoleva kohtuhoone mahuga, kuid konkreetsed lahendused selguvad arhitektuurikonkursil."Asumi vanima hoone peale võidakse rajada üks korrus ja kõrvale kuni 13-korruseline hoone. Autor: RKAS

Autokeskus 14-korruseliseks

Detailplaneeringu on algatanud ka Sikupilli keskusest üle tee, samal pool Tartu maanteed asuv autokeskus, mille omanik Autoforte Tallinn OÜ peab hoones Peugeot'de ja Lexuste esinduskauplust.

Tartu mnt 87D kinnistule võib detailplaneeringu kohaselt rajada samuti kuni 14-korruselise hoone.

K-Projekti projektijuht Jüri Mirme, kes detailplaneeringu Autofortele ette valmistas, ütleb, et kõige optimistlikuma perspektiivi korral võib detaiplaneering kolm lugemist läbida ja vastuvõtmisele jõuda aastavahetuse paiku; selle kehtestamiseni ei jõuta ilmselt enne järgmist suve.

Kuna sellele järgnev ehitusprojekt võtab veel oma aja, on ka selle hoone ehitusperspektiiv umbes viis aastat. Seetõttu on samuti tehtud üksnes ettevalmistused, mis võimaldavad soovi korral senise autokeskuse asemele kõrge ärihoone rajada.

Fahle maja ümbrus ehitatakse torne täis

Sossi mäel teisel pool Tartu maanteed jõuab ehitusaeg ilmselt mõnele hoonele kiiremini kätte.

Sossi mäe dominantseks ehitiseks on vana tselluloosivabrik, mis kuulub muinsuskaitse alla. Lammutada võib vaid nõukogudeaegsed juurdeehitised, mida on kogu kompleksi mahust umbes viiendik. Ülejäänu tuleb aga säilitada, mis seab kõvasti piiranguid.

Varem ärimees Rein Kilgile kuulunud tselluloosivabriku kompleks kuulub nüüd Fausto Grupile, kes kavandab Circle K jaamani ulatuvale alale ca 100 000m² kvartali loomist. Nemad on kogu piirkonnas ka ilmselt esimesed, kes kopa maasse löövad, teised veel ehitusprojektini pole jõudnud.

Esimese etapina valmib 2019. aasta suvel 13 000-ruutmeetrine büroohoone, kuhu kolib kogu Eesti Meedia.

Samuti kavandab ettevõte samasse korter- ja büroohoonete ehitust.