"Meil pole tarvis Euroopa luureagentuuri ega ühtki muud uut Euroopa luureasutust," ütles Saksamaa välisluureagentuuri (BND) president Bruno Kahl Bundestagi luurekomitees Politico teatel.

Ta rääkis, et luuretegevust saab paremini korraldada riiklikul tasandil, luureanalüüse ja esmaseid hoiatusi edastab ELi ametnikele aga ELi luureteenistus (INTCEN).

Ühise luureagentuuri vastu on ka Saksamaa sisejulgeolekuteenistuse (BfV) juht Hans-Georg Maassen.

"Kui me selle loome, tekitame bürokraatlikud topeltstruktuurid nii Euroopa tasandil kui ka riigi sees. See duaalsus vähendaks tunduvalt meie efektiivsust," lausus Maassen.

Nii tema kui Kahl on rahul ELi liikmesriikide luureagentuuride praeguse koostööga. Mõlemad leiavad, et kõige paremini saab teistelt riikidelt infot kahepoolse infovahetuse käigus, sest nii liigub teave kõige kiiremini.

Samuti leiavad Saksamaa luurejuhid, et viimase aja terrorirünnakud Euroopas on luureagentuuride koostööd kiirendanud ja tõhustanud. Lisanduv ELi luureagentuur nõrgestaks seda koostööd.

Septembris peetud kõnes kutsus Emmanuel Macron üles Euroopa luureagentuuri looma, et riikidevahelisi sidemeid tihendada. Euroopa siseasjade volinik Dimitris Avramopoulos ütles samal kuul, et ühine luuresüsteem aitaks ennetada terrorirünnakuid.

Euroopa Liidul on juba politseiagentuur Europol, kuid selle volitused on piiratud.