Kõigi kolme riigi eelarved järgmisel aastal kasvavad, samuti on kõigi kolme riigi eelarved defitsiidis, ent järgmisel aastal ületab Eesti eelarve ka Leedu oma, kasvades kolme Balti riigi suurimaks.

Läti järgmise aasta riigieelarve tulude maht kasvab tänavusega võrreldes kümnendiku võrra 8,75 miljardi euroni ning kulutused 8,95 miljardi euroni. Eelarvedefitsiidiks kujuneb üks protsent SKP-st.

Leedu järgmise aasta eelarve tulude maht kasvab seitsme protsendi võrra 9,07 miljardi euroni ning kulude maht 9,54 miljardi euroni.

Eesti riigieelarve tulud ületavad järgmisel aastal esmakordselt kümne miljardi piiri, kasvades üle kümne protsendi 10,33 miljardit euroni. Kulud kasvavad ligi kümme protsenti 10,58 miljardi euroni. Eelarve defitsiit on 0,25 protsenti SKP-st.

Läti riigieelarve jääb Eesti omale alla pea 1,6 miljardi euroga, Leedu eelarve aga ligi 1,3 miljardi euroga.

Seejuures on Eesti rahvaarv 1,3 miljonit, Läti rahvaarv ligi kaks miljonit ja Leedu rahvaarv ligi 2,9 miljonit.

Metoodika erineb

Osalt on Eesti eelarve nii suur seetõttu, et riigieelarve koostamise metoodika on seadustest tulenevalt pisut erinev. Näiteks sisaldab Eesti riigieelarve ka kohalike omavalitsuste eelarvet, Läti oma aga mitte. Seega kui omavalitsuskulud Läti eelarvele lisada, kasvaks ka nende eelarve märkimisväärselt.

"Eestis käivad kõik maksud ja maksed, sealhulgas näiteks kohalikele omavalitsustele ülekantav füüsilise isiku tulumaksu osa, töötukassale ülekantav töötuskindlustusmakse ja haigekassale ülekantav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa läbi riigieelarve, aga see ei pruugi olla nii kõigis riikides. Samalaadseid erisusi võib peale maksude olla ka pensionide ja toetuste kajastamises. Sotsiaalkindlustus võib olla riigieelarve osa või siis olla eraldi sotsiaalkindlustusfondides, millel on oma eelarved," selgitab rahandusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Ott Heinapuu.

"Erinevused võivad tuleneda ka sellest, kuidas on avalikud ülesanded jagatud kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel, kas kõigi keskvalitsuse asutuste kõik omatulud ja nendest tehtavad kulud on riigieelarve osa. Euroopa Liidu toetuste abil tehtavate projektide vahendite kajastamine võib samuti erineda," lisab Heinapuu.

Valitsussektori kulud suurimad

Seega tasub rahandusministeeriumi soovitusel võrrelda võrreldavat ehk valitsussektori osa majanduses, mida näitab valitsussektori kulude osakaal SKP-st. Eurostati põhjal oli see 2016. aastal Eestis 40,4 protsenti, Lätis 36,3 protsenti ja Leedus 34,2 protsenti.

Kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on alates 2013. aastast vähenenud, siis Eesti valitsussektori kulude osakaal SKP-st on samal perioodil kasvanud. Samas panustab Eesti valitsussektor riigi majandusse rohkem kui Läti ja Leedu.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütleb, et kui metodoloogilised erinevused kõrvale jätta, peitub peamine põhjus, miks Eesti eelarve suurim on, maksude laekumises - Eesti maksutulude osakaal SKP-st on kõrgem kui Lätis ja Leedus. See määrab suuresti ära ka selle, kui palju riik üldse kulutada saab.

Ka üldine maksukoormus on Eestis suurem kui Lätis-Leedus, ehkki meie käibemaksumäär ja füüsilise isiku tulumaksu määr on kõrgemad kui Lätis.

Kõige korralikumad maksumaksjad

Lisaks on Eestis maksudistsipliin parem ja varimajanduse osakaal väiksem kui meie naaberriikides, kus maksudest rohkem kõrvale hiilitakse.

"See võib olla seotud inimeste hoiakutega – kui meelsasti soovitakse riigile makse maksta, kui hästi saadakse aru, et valitsus kogub makse selleks, et pakkuda teenuseid nagu hea haridus või avaliku korra kaitse ning maksta elanikele pensione ja toetusi – või ka sellega, kui lihtsaks on tehniliselt maksude maksmine tehtud või kui keeruline seda teha on," kommenteerib Heinapuu.

"Eesti maksukogumise efektiivsus on mõne aasta taguse uuringu järgi üks OECD parimaid: saja euro kogumiseks kulub ainult 40 senti. Seda temaatikat illustreerib Euroopa Komisjoni hiljuti avalikustatud uuring, mille järgi Eestis oli 2015. aastal käibemaksuauk ehk tasumata jäänud käibemaksu osa viis protsenti (olles Euroopa Liidu madalamate hulgas), kuid Lätis ja Leedus kõrgem," näitlikustab Heinapuu.

Mertsina sõnul on Lätis see osakaal suisa suurusjärgus 20-25 protsenti.

Kaitsekulutused paisuvad rekordiliseks

Kõik kolm riiki on alates 2014. aastast panustanud aasta-aastalt järjest enam kaitsekulutustesse. Järgmiseks aastaks on kolme riigi kaitsekulutused kasvanud võrreldes 2014. aastaga juba kolmekordseks, millele andis otsese tõuke Venemaa agressioon Krimmis.

Kui Eesti on juba alates 2014. aastast eeskujulikult kahte protsenti SKP-st selleks eraldanud, siis Läti-Leedu on alles nüüd selleni jõudmas. Eesti aga ületab järgmisel aastal juba ka kaht protsenti.

Kokkuvõtlikult prognoositakse 2020. aastaks kolme Balti riigi kaitsekulutusteks kokku juba ligi 1,8 miljardit eurot.

Kõrgeimad palgad

Lisaks suurimale eelarvele on ka Eesti palgad naaberriikides makstavatest kõrgemad.

Tõnu Mertsina sõnul on Lätis-Leedus palgad lausa kolmandiku võrra väiksemad kui Eestis, mistõttu on ka inimeste tarbimisvõime neis riikides väiksem, ehkki eratarbimise osakaalud on võrreldavad.

Mertsina andmetel on Eesti elanike säästumäär lõunanaabritest siiski oluliselt parem, mis kõneleb sellest, et Eesti ühiskond tervikuna on Lätist-Leedust jõukam.

"Praegu me ei näe küll põhistsenaariumis mingit kriisi, aga Eesti majapidamised on võimaliku kriisi vastu oluliselt paremini kaitstud tänu paremale säästumäärale ja majapidamiste positiivsele eelarvele," ütleb Mertsina, rõhutades samas, et säästud ei ole ühtlaselt jaotunud.

Kui Eestis buumiaastatel varanduslik kihistumine vähenes, sest jõudsalt kasvasid sissetulekud iseäranis väiksemapalgalistel, seejärel aga 2014.-2015. aastal kihistumine mõnevõrra kasvas ning nüüd on taas vähenemas buumieelsele tasemele.

Selle väljenduseks välja töötatud koefitsient, mis väljendab 20 protsendi kõrgeimate palkade suhet 20 protsendi madalaimatesse palkadesse, oli Eestis 2006. aastal 5,5 ja nüüd 5,6. See tähendab, et palgatipus olevad inimesed teenivad keksmiselt 5,6 korda kõrgemat palka kui palgapõhjas olijad.

Lätis on varandusliku kihistumise olukord viimastel aastatel paranenud, Leedus aga halvenenud: 2006. aastal oli Läti koefitsient 7,8, 2016. aastal 6,2 ning Leedus 2006. aastal 6,3 ja 2016. aastal 7,1.

Võrdluseks: Rootsis oli see koefitsient 2016. aastal 4,3 ehk seal oli kihistumine Balti riikidega võrreldes väiksem.

Ka inimeste kindlustunde indikaatorid on Eestis viimastel aastatel järsult paranenud võrreldes Läti-Leeduga.

Riias palga ja kinnisvara suhe soodsaim

Kui aga küsida, kes saab kõige rohkem kinnisvara omale pealinnas lubada, siis on vastus: lätlane Riias.

Tõnu Mertsina ütleb, et ehkki Lätis on palgatase kolmandiku võrra väiksem kui Eestis, saab selle palga eest endale ikkagi kõige soodsama eluaseme, sest Riias moodustab kahetoalise korteri keskmine ruutmeetri hind 57 protsenti Tallinna samaväärsest keskmisest. Vilniuses on aga Leedu palgataseme juures, mis samuti on kolmandiku võrra vähem kui Eestis, kõige kallim kõigist kolmest Baltikumi pealinnast kinnisvara soetada.

Tallinn on ainus kolmest pealinnast, mille kinnisvara hind ületab nüüdseks juba buumiaegset tippu. Vilniuses on mõnevõrra veel tipust puudu, Riias on aga kinnisvarahindade tõus võrreldes buumiajaga väga loid olnud. Samas sai Läti majandus kriisi ajal ka kõige enam pihta.

Siiski peab ruutmeetri eest praegu Tallinnas oluliselt vähem keskmist palka välja käima kui enne buumi. Nii tuli 2006. aastal käia ühe ruutmeetri eest välja 2,5 keskmist netokuupalka, ent selle aasta esimesel poolel sai selle ruutmeetri soetada 1,6 keskmise netokuupalga eest.

Kui Eestis on keskmine hinnatase liikunud viimastel aastatel tasapisi EL-i keskmisele lähemale ja on praegu sellest 76 protsenti, siis Lätis ja Leedus on see EL-i keskmisest kümneaastases võrdluses isegi kaugenenud - Lätis on see näitaja 71 protsenti ja Leedus 63 protsenti EL-i keskmisest. See tähendab seda, et Eesti on ka oma keskmise hinnatasemega Lätist ja Leedust eemaldumas.

Meil läheb kõige paremini

Viimase maailma konkurentsivõime raporti (2017-2018) järgi on Eesti ainus Balti riik, mille positsioon võrreldes möödunud aastaga paranes. Eesti on selles tabelis 137 riigi seas 29., Leedu 41. ja Läti 54. kohal. Eesti positsioneerub täpselt Islandi ja Saudi Araabia vahele.

Teadupärast oli ka Eesti majanduskasv mullu Lätist-Leedust kõrgem (vastavalt 5,2 protsenti, neli protsenti ja 4,1 protsenti). Seetõttu on igati loogiline, et ka Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuporttfell hakkas pärast viimast majanduskriisi Lätist-Leedust kiiremini kasvama ning ka Eestisse tehtavate otseinvesteeringute osakaal SKP-st on keskmiselt kaks korda suurem kui naaberriikides (Eestis 83 protsenti, Lätis 51 protsenti ja Leedus vaid 32 protsenti).

Ja veel: Eesti riigireiting on Läti ja Leedu omast kahe-kolme järgu võrra kõrgem (sõltuvalt reitinguagentuurist), mida otseinvesteeringud kujukalt ilmestavad.

Seega, suurem riigieelarve ei taandu üksnes metodoloogilisteks erinevusteks, vaid selle taga on üsna suured erinevused majandusstruktuuris. Eesti käekäik on pärast buumi võrreldes Läti-Leeduga kõige parem olnud ja seda väljendab osaliselt ka riigieelarve suurus.