Valimisi jälgitakse tähelepanelikult, sest need peaksid näitama, kui suur on president Nicolás Maduro ja tema eelkäija Hugo Cháveze loodud sotsialistliku liikumise toetus kasvava inflatsiooni, toidu- ja ravimipuuduse ning rahva igapäevaelu äärmise kitsikuse olukorras.

Prognooside põhjal peaksid valitsusvastased kandidaadid võitma rohkem kui poole kohtadest, kuid kõik sõltub sellest, kuivõrd on nad suutnud pettekujutelmadest vabanenud valijaid motiveerida.

Sotsialistliku partei kandidaadid pidasid valimiste eel innustavaid kihutuskoosolekuid, manitsesid rahvast kindlustama Cháveze pärandi kestmine ja kinnitasid sotsiaalprogrammide jätkumist.

Aasta algul neli kuud kestnud valitsusvastased protestid nõudsid vähemalt 120 inimese elu. Juulis pandi ametisse Maduro liitlastega mehitatud põhiseaduslik assamblee, mis teatas augustis opositsiooni enamusega parlamendilt seadusandliku võimu võtmisest.

President on hoiatanud, et uued kubernerid peavad andma truudusvande põhiseadusassambleele, mida aga opositsioon keeldub tegemast.

Opositsiooni võit kohalikel valimistel ei taga muutust võimutasakaalus, sest pärast seda, kui opositsiooni 2015. aastal kongressis enamuse sai, võivad võimud loota neile alluvale ülemkohtule ja põhiseadusassambleele, kes vastumeelsed seadusandlikud algatused neutraliseerivad.