Kuigi Puigdemont saatis oma kirja keskvalitsuse poolt soovitud ajal, ei olnud seal endiselt täpsemalt vastatud peaminister Mariano Rajoy küsimusele, kas 10. oktoobril kuulutas Puigdemont koos oma liitlastega välja iseseisvuse või mitte. Samuti ei tulnud Puigdemont vastu nõudmisele, et Kataloonia eraldumise toetajad Hispaania põhiseadusele mitte vastavatest iseseisvuspüüdlustest loobuksid, vahendas Reuters.

"Kui [Hispaania] valitsus jätkab dialoogi pidurdamist ning jätkab repressioonidega, võib Kataloonia parlament, kui seda peetakse otstarbekaks, hääletada ametliku iseseisvusdeklaratsiooni üle," kirjutas Puigdemont peaminister Rajoyle.

Puigdemont avalikustas kirja vaid minutid enne Madridi poolt kehtestatud tähtaega, milleks oli kell 11 Eesti aja järgi.

Hispaania valitsus alustab laupäeval Kataloonia autonoomia peatamist

Peaminister Mariano Rajoy kantselei teatas pärast Puigdemonti kirja avalikustamist, et valitsus rakendab laupäevast alates põhiseaduse artiklit 155, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist ning seal uute valimiste korraldamist.

"Hispaania valitsus jätkab protseduuridega, mis on paika pandud põhiseaduse artiklis 155, et taastada Kataloonia omavalitsuse seaduslikkus," seisis Rajoy kantselei teates.

Samuti kinnitas kantselei, et Hispaania valitsus koguneb peagi erakorralisele istungile.

Madrid oli Puigdemonti täpsustavat vastust juba pikalt oodanud

Puigdemont pidi neljapäeval (Eesti aja järgi) kella 11-ks teatama Hispaania valitsusele, kas tema 10. oktoobril Kataloonia parlamendis peetud kõne ja sellele järgnenud allkirjastamistseremoonia näol oli tegu ametliku iseseisvusdeklaratsiooniga või mitte.

Barcelona vastuse sisust olenes, kas Madrid võtab kasutusele Hispaania põhiseaduse artikli 155, millega valitsusel on õigus kehtestada poolautonoomase Kataloonia regiooni üle otsevõim ja korraldada seal uued valimised.

155. artiklit pole varem rakendatud ning selle kasutuselevõtt võib tähendada, et pinged suurenevad ja Kataloonia iseseisvusmeelsed teevadki ametliku deklaratsiooni iseseisvuse väljakuulutamise kohta.

Peaminister Mariano Rajoy vajab artikli 155 rakendamiseks heakskiitu parlamendi ülemkojalt, kus tema konservatiivsel Rahvaparteil on enamus. Samas on ka peamiseks opositsiooniparteiks olevad sotsialistid teatanud, et põhiseadusliku korra tagamisel toetavad nad valitsust.

Reutersi allikate teatel oli Puigdemont varem oma partei koosolekul öelnud, et ta kavandab ametlikku iseseisvusdeklaratsiooni juhuks, kui keskvalitsus asub otsevõimu kehtestama.

Puigdemont on ka oma liitlaste surve all

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont jäi reedel üha suurema surve alla, kui iseseisvusmeelsete äärmuslikumad liikumised nõudsid temalt kohest ja lõplikku iseseisvusdeklaratsiooni.

Puigdemont kuulub mõõdukate iseseisvusmeelsete koalitsiooni Junts pel Sí ehk Ütleme Üheskoos "Jah", kuid regiooni parlamendis läheb neil vaja vasakäärmusliku Kataloonia erakonna CUP (Canditatura d`Unitat Popular) toetust, vahendasid AP, Yle jt.

Puigdemonti mõõdukatel iseseisvusmeelsetel on nimelt 135-kohalises parlamendis 62 saadikukohta ja enamuse saavutamiseks on CUP-i 10 saadikukohta äärmiselt olulised.

Reedel tegidki CUP ja iseseisvuslaste organisatsioon ANC (Assemblea Nacional Catalana) avalduse, milles kutsusid Puigdemonti üles "aja raiskamist" lõpetama.

CUP-i avalikus kirjas nõuti, et Puigdemont jätaks tähelepanuta Hispaania valitsuse ähvardused ning kuulutaks iseseisvuse kohe välja. Suurte meeleavalduste korraldajaks olnud ANC andis omakorda teada, et iseseisvusdeklaratsiooni pole mõistlik edasi lükata olukorras, kus Madrid on dialoogist keeldunud.

Puigdemont pidas 10. oktoobril Kataloonia parlamendis kauaoodatud kõne, milles kinnitas, et 1. oktoobri referendumil saadi õigus iseseisvuseks. Samas tegi ta ettepaneku lükata iseseisvusdeklaratsiooni ametlik väljakuulutamine edasi ja jätkata lähinädalatel vastutustundlikku ning rahumeelset dialoogi Madridiga omariikluse saavutamiseks.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy aga ütles seejärel telekaamerate ees tehtud avalduses, et valitsus otsustas küsida Kataloonia regiooni valitsuselt ametlikult, kas Puigdemonti kõne ja sellele järgnenud allkirjastamine oli iseseisvuse väljakuulutamine või mitte.

Rajoy sõnul sõltuvad sellest ametlikust vastusest, mida soovitakse saada esmaspäevaks, ka Hispaania valitsuse järgnevad sammud ja võimalikud meetmed, sealhulgas ka põhiseaduse 155. artikli kasutamine, mis tähendab otsevalitsemise kehtestamist Kataloonia regiooni üle.

Hispaania peaminister süüdistas Puigdemonti ka selles, et viimane soovis teisipäeva õhtul teadlikult ebaselge sõnumi saata.

Puigdemont saatiski Hispaania valitsusele kirja, kust aga Madridi hinnangul polnud endiselt võimalik selget vastust välja lugeda ning seega anti aega neljapäeva ennelõunani.

Hispaania opositsioonijuht ootab samuti selget sõnumit

Hispaania opositsiooni suurima erakonna Sotsialistliku Töölispartei juht Pedro Sánchez teatas samuti, et Kataloonia juhid peavad täpsustama, kas nad kuulutasid iseseisvuse välja või mitte.

Tema sõnul vajavad seda selgust nii Kataloonia kui ka ülejäänud Hispaania.

Samuti märkis Sánchez, et ta leppis peaminister Rajoyga kokku arutleda võimaluste üle põhiseadust reformida.

Põhiseaduse reform on eelduseks muuta reegleid, kuid autonoomseid regioone, sealhulgas Katalooniat, valitsetakse.

Sánchez märkis, et ta leppis Rajoyga kokku, et moodustatakse komitee, mis analüüsib kuus kuud praegust regioonide autonoomia süsteemi. Seejärel aga algaks Hispaania parlamendis debatt põhiseadusreformi üle.

Ta lisas, et keskendutakse sellele, "kuidas Kataloonia jääks Hispaaniasse, mitte kuidas ta lahkuks".

Opositsioonijuht kinnitas, et ta toetab põhiseaduslikke samme, mida Hispaania valitsus on sunnitud astuma, kui Puigdemont vastusest keeldub või kinnitab, et Kataloonia on ametlikult iseseisvuse välja kuulutanud.

Kataloonia valitsus: iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamine oli "sümboolne"

10. oktoobri õhtul toimunud Kataloonia iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamine oli üksnes "sümboolne akt", ütles Kataloonia valitsuse pressiesindaja 11. oktoobril.

Deklaratsioonile panid allkirja Kataloonia president Carles Puigdemont ja iseseisvusmeelsed parlamendisaadikud.

Jordi Turulli sõnul oli deklaratsiooni allkirjastamine "sümboolne akt, millega me kõik panime allkirja iseseisvuse väljakuulutamise pühendumusele".

Turull rõhutas, et ametliku deklaratsiooni "peab tegema Kataloonia parlament".

Katalaanide seas pole iseseisvuse küsimuses üksmeelt

Katalaanid on iseseisvuse küsimuses sügavalt lõhenenud ning ehkki enamik katalaane on pooldanud iseseisvusreferendumi korraldamist, jäid paljud Hispaania koosseisu jäämist toetavad katalaanid hääletuselt eemale, sest Hispaania põhiseaduskohus oli selle ebaseaduslikuks kuulutanud.

Viimaste nädalate jooksul on nii iseseisvuse toetajad kui ka selle vastased korraldanud suurmeeleavaldusi, ilmestades katalaanide lõhestatust iseseisvuse küsimuses.

Hispaania keskvalitsuse ja Kataloonia võimude vastasseisus on kaalul eurotsooni suuruselt neljanda majanduse tulevik.

7,5 miljoni elanikuga Kataloonia annab Hispaania majandustoodangust viiendiku ja selle majandus on umbes Portugali suurune.

Piirkonna eraldumise korral kaotaks Hispaania 16 protsenti elanikkonnast, veerandi ekspordist, viiendiku majandustoodangust ja sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere rannikualasid. Regioonil on ka oma keel, mida suruti maha kindral Francisco Franco 1939. kuni 1975. aastani kestnud diktatuuri ajal.

Kataloonial on juba ulatuslik autonoomia haridus-, tervishoiu- ja politsei valdkonnas, kuid selle juhid soovivad autonoomiat suurendada, sest nende hinnangul antakse keskvõimule rohkem, kui sealt vastu saadakse.

2014. aastal korraldas Kataloonia mittesiduva rahvaküsitluse, mille tulemusena toetas 80 protsenti hääletanutest iseseisvust, ehkki 6,3 miljonist hääleõiguslikust inimesest osales vaid 2,3 miljonit.