Puigdemont kuulub mõõdukate iseseisvusmeelsete koalitsiooni Junts pel Sí ehk Ütleme Üheskoos "Jah", kuid regiooni parlamendis läheb neil vaja vasakäärmusliku Kataloonia erakonna CUP (Canditatura d`Unitat Popular) toetust, vahendasid AP, Yle jt.

Puigdemonti mõõdukatel iseseisvusmeelsetel on nimelt 135-kohalises parlamendis 62 saadikukohta ja enamuse saavutamiseks on CUP-i 10 saadikukohta äärmiselt olulised.

Reedel tegidki CUP ja iseseisvuslaste organisatsioon ANC (Assemblea Nacional Catalana) avalduse, milles kutsusid Puigdemonti üles "aja raiskamist" lõpetama.

CUP-i avalikus kirjas nõuti, et Puigdemont jätaks tähelepanuta Hispaania valitsuse ähvardused ning kuulutaks iseseisvuse kohe välja. Suurte meeleavalduste korraldajaks olnud ANC andis omakorda teada, et iseseisvusdeklaratsiooni pole mõistlik edasi lükata olukorras, kus Madrid on dialoogist keeldunud.

Puigdemont pidas teisipäeval Kataloonia parlamendis kauaoodatud kõne, milles kinnitas, et 1. oktoobri referendumil saadi õigus iseseisvuseks. Samas tegi ta ettepaneku lükata iseseisvusdeklaratsiooni ametlik väljakuulutamine edasi ja jätkata lähinädalatel vastutustundlikku ning rahumeelset dialoogi Madridiga omariikluse saavutamiseks.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy aga ütles kolmapäeval telekaamerate ees tehtud avalduses, et valitsus otsustas küsida Kataloonia regiooni valitsuselt ametlikult, kas teisipäevane Puigdemonti kõne ja sellele järgnenud allkirjastamine oli iseseisvuse väljakuulutamine või mitte.

Rajoy sõnul sõltuvad sellest ametlikust vastusest, mida soovitakse saada esmaspäevaks, ka Hispaania valitsuse järgnevad sammud ja võimalikud meetmed, sealhulgas ka põhiseaduse 155. artikli kasutamine, mis tähendab otsevalitsemise kehtestamist Kataloonia regiooni üle.

Hispaania peaminister süüdistas Puigdemonti ka selles, et viimane soovis teisipäeva õhtul teadlikult ebaselge sõnumi saata.

Hispaania opositsioonijuht ootab samuti selget sõnumit

Hispaania opositsiooni suurima erakonna Sotsialistliku Töölispartei juht Pedro Sánchez teatas kolmapäeval samuti, et Kataloonia juhid peavad täpsustama, kas nad kuulutasid iseseisvuse välja või mitte.

Tema sõnul vajavad seda selgust nii Kataloonia kui ka ülejäänud Hispaania.

Samuti märkis Sánchez, et ta leppis peaminister Rajoyga kokku arutleda võimaluste üle põhiseadust reformida.

Põhiseaduse reform on eelduseks muuta reegleid, kuid autonoomseid regioone, sealhulgas Katalooniat, valitsetakse.

Sánchez märkis, et ta leppis Rajoyga kokku, et moodustatakse komitee, mis analüüsib kuus kuud praegust regioonide autonoomia süsteemi. Seejärel aga algaks Hispaania parlamendis debatt põhiseadusreformi üle.

Ta lisas, et keskendutakse sellele, "kuidas Kataloonia jääks Hispaaniasse, mitte kuidas ta lahkuks".

Opositsioonijuht kinnitas, et ta toetab põhiseaduslikke samme, mida Hispaania valitsus on sunnitud astuma, kui Puigdemont vastusest keeldub või kinnitab, et Kataloonia on ametlikult iseseisvuse välja kuulutanud.

Kataloonia valitsus: iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamine oli "sümboolne"

Teisipäeva õhtul toimunud Kataloonia iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamine oli üksnes "sümboolne akt", ütles Kataloonia valitsuse pressiesindaja kolmapäeval.

Deklaratsioonile panid allkirja Kataloonia president Carles Puigdemont ja iseseisvusmeelsed parlamendisaadikud.

Jordi Turulli sõnul oli deklaratsiooni allkirjastamine "sümboolne akt, millega me kõik panime allkirja iseseisvuse väljakuulutamise pühendumusele".

Turull rõhutas, et ametliku deklaratsiooni "peab tegema Kataloonia parlament".

Katalaanide seas pole iseseisvuse küsimuses üksmeelt

Katalaanid on iseseisvuse küsimuses sügavalt lõhenenud ning ehkki enamik katalaane on pooldanud iseseisvusreferendumi korraldamist, jäid paljud Hispaania koosseisu jäämist toetavad katalaanid hääletuselt eemale, sest Hispaania põhiseaduskohus oli selle ebaseaduslikuks kuulutanud.

Viimase nädala jooksul on nii iseseisvuse toetajad kui ka selle vastased korraldanud suurmeeleavaldusi, ilmestades katalaanide lõhestatust iseseisvuse küsimuses.

Hispaania keskvalitsuse ja Kataloonia võimude vastasseisus on kaalul eurotsooni suuruselt neljanda majanduse tulevik.

7,5 miljoni elanikuga Kataloonia annab Hispaania majandustoodangust viiendiku ja selle majandus on umbes Portugali suurune.

Piirkonna eraldumise korral kaotaks Hispaania 16 protsenti elanikkonnast, veerandi ekspordist, viiendiku majandustoodangust ja sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere rannikualasid. Regioonil on ka oma keel, mida suruti maha kindral Francisco Franco 1939. kuni 1975. aastani kestnud diktatuuri ajal.

Kataloonial on juba ulatuslik autonoomia haridus-, tervishoiu- ja politsei valdkonnas, kuid selle juhid soovivad autonoomiat suurendada, sest nende hinnangul antakse keskvõimule rohkem, kui sealt vastu saadakse.

2014. aastal korraldas Kataloonia mittesiduva rahvaküsitluse, mille tulemusena toetas 80 protsenti hääletanutest iseseisvust, ehkki 6,3 miljonist hääleõiguslikust inimesest osales vaid 2,3 miljonit.