Keskerakonna järgmine eesmärk: võit parlamendivalimistel ({{commentsTotal}})

Kohalikud valimised võitnud Keskerakond ihkab nüüd võitu riigikogu valimistel, kus ta on viimasel kolmel korral teiseks jäänud.

"Sõbrad, 2003 oli see aasta, kui Keskerakond viimati võitis Riigikogu valimised. 2019 möödub sellest 16 aastat. Tänane tulemus, tänane pinnas tähendab seda, et me jätkame seda tööd, et ka 2019 tuua võit koju," kõlas peaminister Jüri Ratase kõne nädal tagasi valimisteööl.

Veel hiljuti sisetülidega heidelnud Keskerakonna positsiooni hindab politoloog Tõnis Saarts väga heaks, sest kohalike valimistega läbitud küpsuseksamil näitas Keskerakond, et on liidrikesksest parteist saanud programmikeskseks erakonnaks, mida tuntakse kui brändi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuidas see töötab, tõestas keskerakondlane Mihhail Kõlvart, tehes varasematel aastatel Lasnamäel kümneid tuhandeid hääli valitsenud Edgar Savisaarele tuule alla.

"Ma arvan, et Keskerakonna võimalused võita Riigikogu valimised 2019, on päris korralikud," ütleb Tallinna Ülikooli politoloogia lektor Saarts.

Et valija toetab just erakonda, tuues kaasa hääled ja valimisedu, mõistis poliitikavaatleja Andreas Kaju hinnangul ka näiteks Yana Toom, kui lõi lahku Savisaare ja Ivanova kavandatud valimisliidust.

"Tänaseks selle 20 aastaga, kui Keskerakond siin Tallinnas ja Ida-Virumaal on toimetanud, oleme me jõudnud seisu, et mitte Savisaar ei loe, vaid Keskerakond loeb, sest vene valija saab aru, et Keskerakond seisab nende eest, mitte Savisaar. Nii et asi on Keskerakonnas täna, mitte Kõlvartis," ütleb poliitika.guru toimetaja Kaju.

Kui alates juhi vahetusest kuni nädala eest toimunud kohalike volikogude valimisteni saatsid Keskerakonda hirmud - kas partei lõheneb, kas vene valija jääb neile truuks ja mida suudab Savisaar, siis nüüd saab arutada, kellega hakkab Keskerakond edaspidi Eestis võimu jagama.

"Ma usun, et me hakkame nüüd nägemagi lähikümnendi jooksul Eesti poliitikas seda mudelit, et ongi kaks tugevat erakonda - Reformierakond ja Keskerakond ja mõningatel valimistel võidab üks, teistel valimistel jälle teine. Kord on peaminister Keskerakonnast, kord on peaminister Reformierakonnast," prognoosib Saarts.

Tõnis Saarts usub, et puhtaid maailmavaatelisi koalitsioone, kus ühel pool oleks näiteks Keskerakond ja sotsid ning teisel pool Reformierakond ja parempoolsed jõud, me niipea ei näe, sest killustunud poliitikamaastikul on selliseid koalitsioone keeruline moodustada.

"Ilmselt Kesk ja sotsiaaldemokraadid ei hakka kokku saama nii palju hääli, et saada enamuskoalitsiooni, järelikult tuleb punti võtta mõni teine partei paremalt," leiab Saarts.

Andreas Kaju näeb puhtalt ideoloogiliste koalitsioonide asemel selliseid, kus jõuõlg on lähedase ideoloogiaga parteide käes. Et Keskerakond ja sotsaaldemokraadid Riigikogu valimistel vaid kahe peale koalitsiooni jagu hääli saaks, seda ei arva ka tema.

"Pigem ei, aga ma arvan, et piisabki sellest, et kui sul on kaks tugevat vasaktsentristlikku erakonda, kes alati võtavad endale juurde kolmanda, siis see jõuõlg ongi vasaktsentristlik. Nii nagu Reformierakond ja IRL võtsid alati endale juurde siis kellegi kolmanda ja keskmiselt oli see valitsus alati parempoolne tänu sellele," analüüsib Kaju.

Tänasel poliitmaastikul tuleb tugeva brändiga Keskerakonnal ja Reforemierakonnal seega ideoloogilise jõuõla moodustamiseks otsida lisapartnerit arvukate parempoolsete erakondade seast.

"Tegelikult on probleem ka paremal tiival Reformierakonna jaoks, sest EKRE tugevnemine tähendab seda, et neil on päris keeruline hakata paremal tiival koalitsioone tegema, sest EKRE kindlasti ei ole kellegi esimene valik," lisab Saarts.

Riigikogu valimised loovad selguse ka paremerakondade seas. Analüütikute hinnangul võib aga vabalt juhtuda, et neist ühel tuleb poliitikast lahkuda.

"Selge on see, et neid peab olema vähem. Vähemalt parlamendis, et vastasel juhul nende huvide seisukohast vaadatuna on väga raske parempoolseid valitsusi moodustada ja ma eeldan, et nende huvides ja soov on moodustada parempoolseid valitsusi. Ehk et keegi peab kellegagi liituma," võtab Kaju kokku.

Kes on siis kõige nõrgem? On see Vabaerakond, kelle reiting jäi Turu-uuringute aktsiaseltsi viimase, riigikogu valimiste eelistusi kirjeldava uuringu järgi allapoole valimiskünnist? Neile annaks hääle vaid kolm protsenti valijaist.

"Kindlasti on Vabaerakonnal väga tõsiselt mõtteainet, et nad ei osalenud valimistel, see oli strateegiline viga. See jättis veel ellu IRL-i, kes sai napilt üle künnise Tallinnnas just seetõttu, et Vabaerakond puudus valijate eelistustes ja võimalustes," leiab endine IRL-i esimees, nüüdne parteitu riigikogu liige Margus Tsahkna.

Andreas Kaju hinnangul on aga Vabaerakonna tegelikku populaarsust vara hinnata, ta soovitab oodata kolm-neli kuud, mil langenud valimisaktiivsust arvestades võib kasvada erakondliku eelituseta inimeste arv.

"Siis see näitab pigem jälle sellist nomenklatuursuse vastasuse kasvu, mis soosib selliseid erakondi nagu Vabaerakond, kes ütlebki, et nad on tänase poliitilise süsteemi ja korralduse vastased," ütleb Kaju.

Margus Tsahkna soovitab Vabaerakonnal midagi välja nuputada, et riigikogu opositsioonis silma hakata. Kuidas ideoloogiliselt eristuda, tuleb mõelda ka IRL-il.

"Ma arvan, et IRL on põhimõtteliselt valinud vale suuna muutuda selliseks EKRE väiksemaks vennaks. Kooseluseaduse järjekordne hääletamine näitas, et see on ametlik seisukoht ehk siis minnakse selles konfliktis EKRE poole peale. Ma arvan, et see vähendab võimalusi uuesti tagasi saada neid valijaid, kes on läinud Vabaerakonna juurde või kes on läinud kuskile mujale," analüüsib Tsahkna.

EKRE-l tuleb aga riigikogu valimisteks koostada nimekirjad, kus ainsate tuntud nimedena ei vaataks vastu Helme, Helme ja Helme.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: